Empoweri töötajate käed on hooldanud enamikku Eesti tuuleparke

Empower on osalenud enamiku Eesti tuuleparkide ehitamisel või hooldamisel. Lisaks Eestile on Empoweri toel rajatud mitu tuuleparki Soomes ja Lätis, räägib ettevõtte juhatuse liige Jaanis Järvet, kirjutas 3. septembril Äripäeva vahel ilmunud erileht Tuuleenergia eri.

Empower näeb tuuleenergias perspektiivi ja arendab ennast pidevalt selles vallas, tehes koostööd ka selliste suurte gigantidega nagu General Electric.   Foto: 3D Wind Service

“Olime Eestis esimesed, kes tuuleenergiaga suurenergeetika mõistes 2006. aastal tegutsema hakkasid,” märgib Järvet.

Empoweri peamised töövaldkonnad on energeetika, telekommunikatsioon ning tuulepargid. Ettevõte on turuliider energia ja telekommunikatsioonitaristu ehituse ja hoolduse vallas.

Küsimusele, kui suur osakaal on Empoweri grupil tuulikutega seotud äril, vastab Järvet, et uute tuulikute ehitust pole Eestis pikka aega olnud, sest riiklike dotatsioonide regulatsioonid on olnud segased ja ebakindlad. Tuuleparkide arendajad ei ole saanud ju ehitada, kui ei ole teada, kui pika ajaga jooksul nad oma investeeringu tagasi teenivad, ja panka pole asja, kui sul pole pankuritele tasuvusplaani ette näidata. Pelgalt turuhinnaga elektriga ei taha keegi tegeleda, sest selles valdkonnas on oluline ka Euroopa Liidult saadava rahaga dotatsioonide pool. “Selline nokk kinni, saba lahti olukord on valitsenud varsti juba 10 aastat,” ütles Järvet. Viimane suurem tuulepark ehitati Eestis 2012. aastal.

Juht märgib, et tuulikute hoolduse valdkond nende ettevõttes on suurusjärgus 3–4 miljonit aastas ehk ligi 10% ettevõtte kogukäibest. Ta lisab, et grupil on tütarettevõtted ka Leedus ja Lätis. Tuuleparkide hoolduse ja remondiga tegeleb Empower ASi tütarettevõte Empower 4Wind (omanikud jagunevad: 60% Empower ja 40% Enefit Green), kellel tegevust ikka jätkub. Tütarfirmas Empower 4Wind tegeleb tuulikute hooldamisega paarkümmend inimest. Leedu ettevõttes tegeleb vastava tööga neli inimest ja kui on vaja, siis suuremate tööde puhul käiakse sealseid kolleege Eestist toetamas.

Teatud tuulikutootjad hooldavad vaid ise oma süsteeme

“Leedulased on tuuleparkide arendamisel väga aktiivsed, sest energiasõltumatus on neile pärast Ignalina tuumajaama sulgemist väga oluline. On oht, et ka Eestis varem tegutsenud suured tuuleparkide arendajad lähevad seetõttu Leetu, sest seal on selle valdkonna prioriteedid ja regulatsioonid väga selgelt paigas. Tänane Eesti tuuleenergia arendamine on liigagi tagasihoidlik, see ei anna kindlust investoritele. Ja kui investorid tunnevad ennast ebakindlalt, siis nad Eestisse ei investeeri ja siin me kaotame selgelt raha. Peavad tulema väga selged suunised riigilt, kas saab lähitulevikus korralikus mahus tuuleenergiat arendada. Et investorid ei jääks arendustega bürokraatia kodaratesse,” selgitab Järvet.

Empoweri juhatuse liige Jaanis Järvet.  Foto: Jarek Jõepera
Jaanis Järvet, Empoweri juht

Värskelt võitsime hanke Lääne-Eestis – Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide hoolduse.

Küsimusele, kui lihtne on Eesti ettevõttel Leedus jalga ukse vahele saada, vastab Järvet, et see on küllaltki keeruline. “Teatud tuulikutootjad hooldavad ainult ise oma süsteeme ka pärast garantiiaja lõppu, sest see on tegelikult ka loogiline, sest tootjad teavad oma süsteeme kõige paremini,” ütleb Järvet. Ta lisab, et tegelikult on see nii ka Eestis, sest näiteks Enerconi tuulikuid nad hooldama ei pääse, sest konkureeriv firma soovib teatud teabe enda teada hoida.

Kuidas tuule valdkonna arenguid oma firmas näete?

Empower näeb tuuleenergias perspektiivi ja arendab ennast pidevalt selles vallas, tehes koostööd ka selliste suurte gigantidega nagu General Electric, kellele tehakse Rootsis allhanget.

“Värskelt võitsime hanke Lääne-Eestis – Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide hoolduse,” ütleb Järvet ning lisab, et Ida-Virumaa tuuleparke nad juba hooldavad.

Jaanis Järvet, Empoweri juht

NATO ja Eesti enda luureradarite tegevuse tõttu on tuulegeneraatorite ehitamine ja rajamine komplitseeritud.

Järvet toonitab, et tuuleenergia valdkonna firmad ootavad Eesti riigilt kiireid ja konkreetseid samme ja suuniseid. Et saaks kiiresti paika dotatsioonide kord. Teine teema riigiga koostöös on tema sõnul kaitse­strateegia – eriti just Ida-Eestis, kus on NATO ja Eesti enda luureradarite tegevuse tõttu tuulegeneraatorite ehitamine ja rajamine komplitseeritud. “Eesti riigi kaitse­strateegias on kirjas, et idapiir on oht nr 1 ja suures osas Ida-Virumaal tuuleparke praegu arendada ei saa, kuigi tuuled selleks on väga soodsad,” ütleb Järvet ning lisab, et Ida-Virumaal on kindlaks määratud teatud koridorid, kus on lubatud ehitada, seal valmib peagi ka teine radar, mille hanget juba pannakse kokku, aga see kõik võtab ikkagi vähemalt neli aastat aega.

Praegu on kogu Eesti energiatarbimises taastuvenergia osakaal ligi 18%, aastaks 2030 peab see olema 30% euroliidu nõuete järgi. See tähendab Järveti sõnul, et aastaks 2030 tuleks Eestis sama palju tuuleparke maismaale veel püsti panna, kui praegu juba on, ehk tootmine kahekordistada, ja siis teine osa merele.

Järveti sõnul on see tehniliselt võimalik, aga regulatsioonid peavad selleks ka paigas olema. Tema sõnul võtab 50megavatise tuulepargi ehitus koos projekteerimisega maksimaalset 2 aastat ja ehitada tuleks vähemalt kuus 50megavatist tuuleparki.

Eleringi 170 kilomeetri pikkune ja 60 miljonit eurot maksma läinud Harku–Lihula–Sindi–Kilingi-Nõmme elektriliin koos disainmastiga Soorebane on Eleringi ajaloo suurim investeering elektriliini. See liin on osa Eesti-Läti kolmandast ühendusest, mis on välja töötatud, et hoida Eesti tarbijate tuled põlemas nii, et Eesti ei peaks olema Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemiga liidetud.

“Empower on selle kolmanda liini ehituse peatöövõtja koos firmaga Leonhard Weiss. See liin tugevdab võrku ja annab ka võimaluse installeerida sinna taastuvenergiaid üha rohkem. Nõukogude ajal oli Eesti energiasüsteem üles ehitatud ida-lääne suunas, aga tänaseks oleme teinud nii palju investeeringuid ja ehitustöid, et oleme ennast üha enam sidunud põhja-lõuna suunas, mis tähendab liinide jooksmist läbi Poola Lõuna-Euroopasse,” ütleb Järvet.

17,6 protsenti on Eesti eesmärk 2020. aastal taastuvenergia taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal tarbitud elektrienergiast, 2021.–2023. aastaks keskmiselt 24% ja 2030. aastaks 30%.

Empower liitus Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooniga, et olla ühes inforuumis ja rütmis arendajatega. Assotsiatsiooni üheks prioriteediks on tegeleda järelkasvu koolitamisega. Ettevõtted koolitavad töötajaid praegu ise – võtame tööle ja teeme kohapeal väljaõppe. Empower 4Windi tegevjuht Tanel Kutsar on ka töörühmas, mis koostöös kutse- ja kõrgkoolidega valdkonna õppekavasid välja töötab. Plaan on koolitada korraga nii tuule- kui ka päikeseenergia spetsialiste.

Empower AS kuulub Empower Gruppi, mis tegutseb Baltikumis ja Põhjamaades.

Ettevõte ehitab ja hooldab energia- ja telekommunikatsiooni taristut ning pakub energia- ja tootmisettevõtetele nutikaid digilahendusi. Töötajate arv on 300.

Empower on staažikas ettevõte – tegutsetud on juba üle 70 aasta. Üks on kindel – elekter ei kao ka tulevikus mitte kuhugi, seega on energiavaldkonna ettevõtete tulevikuvaade pikk.

Mis on tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsuste vahe?

Päikeseenergiaga on Eestis nii, et seda on heal juhul märtsi lõpust septembri lõpuni.

Tuuleenergia toodab Eestis aga aastaringselt korralikult. Tuulik toodab palju rohkem energiat kui päike.

Hetkel kuum