Lollikindlat IT-süsteemi pole olemas ja seetõttu tuleb hoida ettevõtte IT terava pilgu all

Infotehnoloogia on tänapäeval iga äri aluseks ning kuna IT-taristu kõik komponendid on omavahel seotud, on terviku efektiivseks ja järjepidevaks töötamiseks vaja kõigi osade korralikku toimimist. Millised on tänased IT-ga seotud probleemid, millega tuleks pöörduda spetsialistide poole, millised on esimesed sammud ja mida täpsemalt kujutavad endast töökoha-, võrgu- ja serveriteenused, räägib Äripäeva raadios IT-taristu ettevõtte Oixio teenustejuht Vahur Parve.

Oixio AS teenustejuht Vahur Parve  Foto: Maaris Puust

„Ettevõtetel ja organisatsioonidel on erinevaid ITga seonduvaid probleeme, milles nad abi vajavad – arvutid vananevad, serveriteenused pole piisavalt kiired, võrk pole kindel või on ettevõte langenud küberründe ohvriks. Kahjuks ei ole olemas ühtegi lõpuni lollikindlat IT-süsteemi ning seetõttu pakume ettevõtetele IT-teenustes oma tuge,” ütleb Parve.

Ta nendib, et kui 2000. aastate alguses oli infotehnoloogia asi iseenesest, on tänapäeval IT absoluutselt iga äri aluseks. Võib ju tunduda, et mis on näiteks ITga tegemist puiduettevõttel, kellel on oma saekaater, kuhu palk tuleb sisse ja valmismaterjal läheb välja. Aga kogu see materjali liikumine registreeritakse kuskil süsteemis, tööpingid toimivad tarkvara alusel, kõik seadmed on ühendatud arvutivõrku ja serverid hoiavad üleval mingit kindlat andmestikku. Ehk kui võrguühendust pole, siis pingid enam ei tööta, mis tähendab, et ka puiduettevõtte IT peab olema toimiv ja järjepidev.

IT-taristu põhjaks on võrk, sest informatsioon liigub võrgus erinevate andmekeskuste vahel. Kasutajani kuvatakse informatsiooni tööjaamade ehk arvutite kaudu. „Kõik need seadmed on ühendatud omavahel ja sellel taristul jooksevad rakendused ehk tarkvarad. Kui tulevasel kliendil tekib probleem ja ta abi saamiseks meie poole pöördub, alustame harilikult IT-taristu auditist. See tähendab, et vaatame üle ja uurime, mis nende taristus on, selgitame kliendile, kuidas kõik toimib ning milliseid samme ta võiks edasi astuda ehk anname soovitusi, mida ja kuidas parandada,” räägib Parve. „Kui ettevõttel pole piisavalt majasisest IT-võimekust, võtame kliendi IT enda hallata ja vastutada ning pakume ja juurutame kliendi vaatenurgast optimaalseima lahenduse. Üle võime võtta nii kogu süsteemi mingi osa.”

Küberturve on eluks vajalik kõigile ettevõtetele

Oixio kliendid on väga erineva profiiliga, nii-öelda A-st Z-ni ehk advokaadibüroodest perearstikeskusteni, igaühel erinevad tegevused, suund, suurus ning samavõrra erinevad IT-vajadused. „Sageli peitub ühe nähtava probleemi taha mitmeid muresid. Näiteks küberturbest rääkides näib ettevõtjatele enamasti, et kõik on hästi, kuid meie soovitame teha küberturbeauditi. Auditist selgub, mida saaks paremini häälestada või mis tuleks üldse välja vahetada. Tehnilisest tööst oluliselt raskem on aga kehtestada uusi tööpõhimõtteid või selgitada inimestele, kuidas informatsiooni turvaliselt käidelda. Tavaliselt muutuvad inimesed ühel hetkel laisaks ega viitsi enam töö tegemiseks turvalist VPN-võrku tööle panna või unustavad paroole vahetada. Ehk ettevõtte küberturvalisus võib olla teoorias heal tasemel, kuid kui inimesed reegleid ei täida, on tulemus kokkuvõttes kehv.”

Eesti ettevõtete küberturbetase on Parve sõnul suhteliselt hea ning ettevõtjad muutuvad aina teadlikumaks. Mida rohkem sellest räägitakse ja mida suuremad on potentsiaalsed kahjud, seda enam pööratakse küberturvalisusele tähelepanu. Täna peavad olema ettevaatlikud ka juba mõne inimesega pealtnäha väikesed ettevõtted, mis teevad väga suurt käivet ja omavad palju informatsiooni. Heaks näiteks on finantsteenuseid pakkuvad idufirmad.

Samuti mõtlevad küberturvalisusele aina enam tööstusettevõtted ja seda mitte lihtsalt häkkimise ning andmete kaotamise kartuses, vaid ka ohutuse seisukohalt. Kui häkker peaks muutma varem näiteks toodud puiduettevõtte tööpinkide seadistust, võib ta muuta toodete suurust või olla ohtlik pingiga töötavate inimeste tervisele ja tekitada isegi inimkaotusi.

Igal ettevõttel peab olema keegi, kes IT eest vastutab

Parve sõnul peab igal ettevõttel olema keegi, kes vastutab IT toimimise eest. „See inimene võib olla ettevõttesisene, aga ka väljastpoolt palgatud. Tema teab, mis on olukord ja kuhu IT-alaselt suundutakse. Mida suurem on ettevõte, seda suurem on ka ettevõtte IT-taristu, seda rohkem on seadmeid ning seda suurem peab olema IT haldamise võimekus. Meie tuleme siin appi, võtame enda hallata kas kõik või kindla osa ITst, näiteks töökohateenused või serveri- ja võrguteenused.”

Kuna kliendi jaoks peab olema IT-teenuse hinnastamine läbipaistev, raporteerib Oixio väga täpselt, mida tehakse, milline on nende IT olukord ja kui palju mingi teenus maksab. „Ettevõttesisese IT-meeskonna puhul peab maksma inimestele iga kuu palka ja looma neile töökohad. Meie viime inimpõhised kulud operatsioonipõhiseks ehk makstakse ainult teenuste eest, mida kasutatakse,” selgitab Parve. „Meil on alati eesmärk, et koolitame oma kliente, et nende pöördumiste arv meie poole väheneks. Oleme Eesti kõige kõrgema soovitusindeksiga ettevõte.”

Kas tahate öösel rahulikult magada?

Töökohateenus on kõik, mida kasutaja näeb – monitor, arvuti, videokonverentsiseadmed, printerid, faks jne. Kõige selle halduse tüveks on helpdesk, mille spetsialistidega saavad ühendust võtta kõik töötajad, kellel on mingi mure – alates kasutaja salasõna unustamisest kuni võrgurikete ja serverimuudatusteni.

Serveriteenused jagunevad päris mitmeks osaks, sest serverid võivad olla nii füüsilised kui ka virtuaalsed. „Pakume oma pilvekeskkonnas serveri majutusteenust, sest mida suurem on süsteem, seda toimekindlam peab see olema. Servereid saab hajutada kliendi juures ja luua pilve näiteks tagavarasüsteem juhuks, kui üks süsteem maha kukub või elekter ootamatult kaob. Ükskõik kus serverid asuvad, saame neid hallata ning andmed on turvatud varundusega. Varundust tehakse nii tihti kui vaja, et viimane muudetud info oleks olemas ja seda saaks taastada,” räägib Parve.

Traditsiooniliselt on serveriruumid täis erinevaid „kaste”: füüsilised serverid, millel töötavad virtuaalserverid, kettamassiiv info talletamiseks ning varundusseade, mida omakorda ühendavad võrguseadmed. Oixio pakub järgmise põlvkonna lahendust, kus üks seade suudab teha kõike ning neid saab laduda üksteise peale täpselt nii palju, kui ettevõttel hetkel vaja on. Lisaks on sellise lahendusega info liikumine tunduvalt kiirem. Oixio üheks tugevuseks on võrguteenus, sest Oixio on MAX123 ja Võrguvara ühinemisel loodud ettevõte, mille kogemused ulatuvad 1990ndatesse.

„Iga tegevjuht peaks omama ülevaadet ettevõtte IT-taristust ja võimekusest ning teadma, kuhu soovitakse liikuda. Kui endal piisavalt oskust, võimekust või aega ei ole, peab majas olema keegi IT-teadlik või tuleks selleks tööks palgata sobiv asjatundja,” soovitab Parve. „IT on ikkagi täna kogu äritegevuse aluseks ning meie partnerina pakume võimalust öösel rahulikult magada, sest teie IT on turvaliselt hallatud ning arenev!”

www.oixio.ee

Hetkel kuum