• Jaga lugu:

    Kogukonna kaasamine uutmoodi linnaosa planeerimisse

    Rohetiigri Akadeemia üks pilootorganisatsioonidest Wolfscape rajab Tallinnasse Paljassaare sadama alale Eesti esimese kliimaneutraalse linnaosa. Ettevõtte uudse lähenemisviisi juures torkab silma ka suur rõhk erinevate sidusgruppide, sealhulgas kohalikku kogukonna, kaasamisel. Seda selleks, et lisaks loodusega tasakaalu saavutamisele mõnus inimestele ehitatud keskkond luua.

    Planeeritav mereäärne ala, ajaloolise nimega Hundipea asum, kujutab endast nutikat tuleviku elu- ja töökeskkonda, mille alustaladeks on taastuvenergia, inimsõbralikud liikumisvõrgustikud, rohked rohealad, kogukonnale ehitatud avalik ruum, targalt planeeritud hooned ja hea sidusus ülejäänud linnaga.
    Tegevuslaani ning strateegiate väljatöötamisel kaasatakse kohalikku kogukonda, et mõista paremini piirkonna praeguste elanike soove ning muresid. “Rohetiigrist saime väga palju infot muudatuste juhtimises ja kuidas seda teha nii, et see oleks kõigile osapooltele meeldiv ja arusaadav. See hõlmab kaasamise ja informeerimise tasakaalu,” ütleb Markus Hääl, Wolfscape’i tegevjuht.
    Rohetiigri mentorite kaudu jõudis Wolfscape Rakendusliku Antropoloogia Keskuse juurde, kes viis ettevõttele läbi põhjaliku rakendusuuringu Põhja-Tallinna huvigruppide maailmade kohta.
    Uuringu eesmärgiks oli aru saada sellest, kuidas tajuvad Põhja-Tallinna kogukonnad antud piirkonda täna, mis ja kuidas peaks muutuma, milline on kogukondadevaheline sotsiaalne võrgustik ning kuidas suhtuvad huvigrupid Põhja-Tallinna kinnisvaraarendusse.
    Rakendusliku Antropoloogia Keskuse tegevjuht Sigrid Solnik kirjeldab uuringu läbiviimist järgmiselt: "Esmalt kaardistasime nii Paljassaarel, kuid laiemalt kogu Põhja-Tallinnas elavad erinevad huvigrupid ning kogukonnad. Alustuseks kasutasime selle jaoks antropoloogidele tuttavat netnograafia-meetodit ehk uurisime, mida räägivad ja arvavad inimesed erinevates meedia- ning sotsiaalmeediakanalites. Seejärel määratlesime 6 olulisemat kogukonda ning viisime nende esindajatega läbi 14 süvaintervjuud. Osad neist toimusid pandeemia tõttu video vahendusel, kuid õnneks saime tegutseda ka antropoloogidele südamelähedaselt otse “väljal” ehk viia intervjuud läbi Põhja-Tallinnas intervjueeritavate koduasumites ja Paljassaarel jalutades. Nende põhjal valmiski analüüs, millest joonistusid välja selged pingekohad, inimeste ootused, hirmud ja ettekujutus nii Paljassaarest kui Põhja-Tallinna elukeskkonnast veidi laiemalt.”
    Uuringu käigus selgus, et kõige enam hinnatakse Paljassaare juures selle asukoha eraldatust ja looduslähedust ning erinevad arendusprojektid Põhja-Tallinna piirkonnas tekitavad osas elanikkonnas teatavat hirmu, et rohealad kaovad ning piirkonda ilmuvad rahvamassid ning melu – nagu juhtus Telliskiviga. Samas läheb elukeskkonna rahu ja vaikuse säilitamise soov mõneti vastuollu sooviga, et piirkonda tekiks rohkem meelelahutusvõimalusi, poode ning teenuste kättesaadavust, milles nähakse väärtust.
    Heameelt tuntakse selle üle, et praegune tööstusala koos sellega kaasneva müra ning haisuga kaob. Praeguste elukeskkonna murekohtadena mainiti veel ebaefektiivseid ühistranspordiühendusi, rattateede puudumist ning mereäärse ala suletust rahvale jms. Wolfscape tegeleb kõikide nimetatud probleemidega, sest need on kõik olulised elemendid uue linnaosa planeerimisel.
    Wolfscape pakub lahendusi ka väljapoole arendusala, eelkõige Põhja-Tallinna arengu toetamiseks. “Uue linnaosa loomine on võimalus luua efektiivsem ning elamisväärne keskkond Põhja-Tallinnas laiemalt panustades kogu Tallinna kestlikumas suunas arenemisse,” lisas Hääl.
    Paljassaare praegune elanikkond unistab avalikust ruumist, mis paneks inimesed omavahel suhtlema. Noorem põlvkond näeb avalikku ruumi mitte ainult enda, pere või sõpradega ajaveetmise kohana, vaid selgelt ka suhtlusruumina teiste kohalikega. Lisaks soovitakse, et mereäär oleks avatud jalutamiseks, istumiseks ning ujumiseks. Hetkel on mitmel pool randades aiad ees ning ligipääs merele piiratud. Paljassaare sadama-ala arenduse käigus avatakse sealne mereäär inimestele ning luuakse seal mõnusaid ajaveetmispaikasid ka teistele kui ainult uutele elanikele. Vestlustest piirkonna kohalikega peegeldus ka soov, et tööstusmaastiku asendumisel uuega võiks mingi märk vanast ilmest ja ajaloost siiski alles jääda.
    Eriti tugevalt kajastus uuringust Paljassaare elanike siiras soov olla kaasatud – mitte ainult teoorias nagu mõninga varasema arendusprojekti puhul, vaid ka praktikas projekti erinevates etappides. Uurimuse tulemusena said kinnitust mitmed Wolfscape’i senised plaanid, joonistusid konkreetsemalt välja murekohad, millega tuleb veel tegeleda ning loodi väärtulikud kontaktid kohalike inimestega, keda ka edaspidistes arendusetappides kaasatakse.
    Igas linnaosa planeeringut puudutava teema juures kohalike kaasamise ning liiga toore info avalikuks tegemisega Wolfscape aga ei kiirusta. “Tahame veenduda, et kui pakume välja konkreetse lahenduse, siis on seal kas uuring või ekspertide nõu ja jõud taga, et see ei kõlaks vaid tühja loosungi või rohepesuna.”
    Jaga lugu:

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
USA aktsiaturud langesid enne suurfirmade tulemusi
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Töötajaid otsivad Taani firmad vaevlevad rämpsavalduse laviini all
Iga viies Taani ettevõte saab töökuulutuse peale avaldusi kandidaatidelt, kes tegelikult ei tahagi firmasse tööle pääseda. See on ettevõtjad välja vihastanud, kirjutab kohalik majandusleht Borsen.
Iga viies Taani ettevõte saab töökuulutuse peale avaldusi kandidaatidelt, kes tegelikult ei tahagi firmasse tööle pääseda. See on ettevõtjad välja vihastanud, kirjutab kohalik majandusleht Borsen.