Kas praegu on hea aeg laenu võtta?

Euribor on üleeuroopaline pankadevaheline baasintressimäär, millega on seotud enamus Eestis väljastatavatest kodulaenudest ja autoliisingutest. Arturs Kostins, üks finantsvõrdlusplatvormi Altero kaasasutajatest, ütleb, et inimesed on madala euriboriga harjunud, sest alates 2012. aasta augustist kuni juunini 2014 jäi kuue ja 12 kuu euribor vahemikku 0,5-1%, 2016. aasta veebruarist alates libisesid aga mõlema, nii kuue kui 12 kuu euribori graafikud lausa alla 0%.

Viimatised kõrged euribori intressimäärad valitsesid Kostinsi sõnul lühikest aega enne kriisi 2008. aastal – oktoobris oli 12 kuu Euribor siis 5,5% ja kuue kuu euribor 5,4%. Seejärel aga langes euribor järgmiste kuude jooksul taas märgatavalt – 1%ni. “See tähendab, et enam kui 10 aastat ei ole olnud euribor väga oluliseks näitajaks, mida laenuotsuste tegemisel arvesse on võetud,” jätkab Kostins. "Paljud noored (20-30 aastased) ei ole seega kas euriborist kuulnudki või ei tea nad ilma täpsema selgituseta, kuidas see võib pangale makstava laenumakse suurust ja kogusummat mõjutada."

Kostins toob näiteks, et juhul kui võetakse pangast 100 000 eurot laenu 30 aastaks 2%lise intressiga, on igakuiseks laenumakse suuruseks kuus 370 eurot ja 360 tagasimaksekuu jooksul makstakse pangale intresse kokku ca 30 000 eurot. Juhul kui võtta arvutuse aluseks kõigi 360 kuu euriborina 3,5%, makstakse pangale intressina tagasi ca 104 400 eurot ja igakuiseks kuumakseks on 578 eurot.

Praegust euribori tõusu on dikteerinud inflatsioon. “Tavaliselt erineb inflatsiooni põhjus praegusest, kuid Euroopa Keskpank (EKP) kasutab endiselt inflatsiooni ohjamiseks kõige tõhusamat viisi ehk kõrge inflatsioonitase on pannud EKP muutma oma rahapoliitikat ja nad on olnud sunnitud euribori tõstma inflatsiooni kiire kasvu pidurdamiseks,” selgitab Kostins.

Prognoosides, kas euriboril on nüüd nina üles või alla, ütleb ta, et on oodata, et euribor püsib praegusel tasemel kuni suveni ja hakkab siis veidi langema – ligikaudu 1% kuni 2%. Aga nulltasemel euribori pole mõtet niipea oodata. “Ma arvan, et euribori perspektiivist on halvim stsenaarium juba peaaegu käes – oleme 4% lähedal ja kui võtta arvesse, et viimane kõrgeim euribor oli 5,5%, oleme sellele juba üsna lähedal. Peamine asi aga, millega peaksime harjuma, on see, et euribori positiivsed tasemed on meiega veel pikka aega. Mis on tegelikult terve majanduse puhul normaalne.”

Laenu võtja seisukohast on laenu kindlasti targem võtta ajal, mil euribor on negatiivne. “Aga ka positiivne euribor on laenu võtmiseks ok,” lisab Kostins, rõhutades, et laenu võtmise otsus tuleks langetada eelkõige vajadustest lähtuvalt. “Üldiselt on mõistlik võtta laenu siis, kui sul on seda endal või su perel vaja. Äri arendamise või sellesse investeerimise eesmärgil on mõistlik laenu võtta juhul kui panga raha kasutatakse finantsvõimendusena.”

Siiski tasuks tema sõnul laenu võtmist hoolikalt kaaluda, vältimaks olukorda, kus laenumaksed kerkiva euribori kasvu tõttu kasvaks nii suureks, et jäädakse nende tasumisega hätta.

Kostins annab siin kaks soovitust. Esiteks peaksid need, kes alles kaaluvad laenu võtmist, esmalt olema kindlad, et neil on stabiilne sissetulek ja nende tööandja maksab nende eest kõik maksud. “Lisaks võiks kaaluda, kui kaua plaanitakse olemasoleval töökohal töötada. Kui tahate teha oma karjääris muutusi või plaanite muuta põhisissetulekut andvat tegevusala, on parem teha ära enne karjääripööre ja alles peale seda hakata mõtlema laenu võtmisele,” soovitab ta.

Teiseks soovitab Kostins tähele panna, et peaaegu kõikidel pankadel kehtib kõikide eri tüüpi laenude puhul reegel, et laenumakse ei tohiks ületada rohkem kui 40% igakuisest sissetulekust. “Lihtne näide: 2000-eurose palga saajal ei tohiks kõikide laenude maksimaalne summa ületada 800 eurot. Lisaks arvestavad pangad lisategurina laste ja ülalpeetavatega.”

Neil, kes on juba laenu võtnud, soovitab aga Kostins säilitada rahu. “Esimene asi – ärge kartke. Pangad on teie sõbrad ja saate nendega alati läbi rääkida. Juhul kui tekib mure või arvate, et maksmine on muutumas keerukaks, minge ja rääkige oma pangaga.”

Tema sõnul on pangad laenu andes üritanud välja arvutada ka A/B stsenaariume, juhuks, kui euribor on kõrgem. “Tavaliselt ollakse nõus andma laenupuhkust selle ajani kuni teie sissetulek kasvab või siis leiate mõne muu võimaluse probleemi lahendamiseks. Inimeste maksejõuetuse peamine põhjus on see, et ei räägita pangaga! Uskuge või mitte, pangad ei taha teie kinnisvarale enampakkumist korraldama hakata.”

Ta lisab täienduseks neile, kes veel kahtlevad, ega suuda otsustada: “Arvestage, et kui mõtlesite pool aastat või rohkemgi tagasi osta 100 000 euro eest kinnisvara ja plaanisite selleks võtta laenu, siis nüüd muudaksid kasvanud kuumaksed teie laenusumma ligikaudu 25% võrra suuremaks.”

Vaata ka www.altero.ee