Artikkel
  • Kuula

    Spetsialist selgitab, mida teha, et elektroonika või auto laadimine ei põhjustaks tulekahju

    Meie kodudes on suure hulgal erinevaid elektroonikaseadmeid, mida tuleb regulaarselt laadida, nende hulgas on nii telefone, robottolmuimejaid, akutoitega muruniidukeid kui ka autosid. Miljonid inimesed jätavad need seadmed laadima ööseks või ka siis kui nad ise päeval kodust lahkuvad.

    Schneider Electric’u projektijuht Ivar Mölder selgitab, mida tuleks teada seadmete ohutust laadimisest ja kuidas telefoni laadimine erineb elektriauto laadimisest.

    Miks laadija kuumeneb?

    Paljudel laetavatel seadmetel on liitiumioonakud, mis ei kesta igavesti. Aku keskmine eluiga on umbes 5 aastat, kuid võib olla ka pikem sõltuvalt tootjast, seadme kasutamise intensiivsusest ja aku laadimissagedusest. Sageli aku laadimise ajal selle sees toimuvate keemiliste protsesside tõttu kuumeneb.
    "Laadimise ajal saavad aku elektroodid, st anood ja katood, laengu. Seadme tühjenemise (st kasutamise) ajal toimub vastupidine protsess – anoodil ja katoodil olev laeng väheneb, mille tulemusena väheneb aku kasutusaeg. Liitiumioonakus ühendub koobaltoksiid liitiumioonide ja elektronidega, moodustades katoodi juures liitiumkoobaltoksiidi, samas kui liitiumkarbiid laguneb anoodi juures süsinikuks, liitiumioonideks ja elektronideks. Eksotermilised keemilised reaktsioonid tekitavad soojust, mis võib mõnikord põhjustada aku kuumenemist. Ülekuumenemise vältimiseks on seadmetel erinevad sisseehitatud kaitsemehhanismid: telefonid lõpetavad ajutiselt laadimise, kui nende temperatuur jõuab teatud piirini, elektriautodel on aku temperatuuri jälgimise ja jahutamise funktsioon jne. Samuti tuleb meeles pidada, et akude laadimisel liigub vool ka läbi vooluringi teiste osade (kaablid, pistikupesad). Ka need tekitavad laadimise ajal soojust, mis võib põhjustada ohtlikku temperatuuri tõusu. Automaatlülitid kaitsevad teie kodu ülekuumenemise ja tulekahju eest, katkestades rikke korral vooluahela," selgitab rahvusvahelise energiahaldusettevõtte Schneider Electric projektijuht Ivar Mölder.
    Vanemad akud võivad olla juba kahjustatud ja kujutavad endast suurt tuleohtu. On oluline meeles pidada, et kõik akud on kuumustundlikud, seega tuleb laetavat seadet hoida soojusallikast, näiteks radiaatorist, ahjust või peale langevast päikesekiirgusest, võimalikult kaugel. Aku vajab laadimise ajal head õhuringlust, seega ei ole soovitatav jätta laadivaid seadmeid (arvuteid, telefone) näiteks diivanile või voodisse. Samas on kahjuks tavaline, et elektriseade ühendamisel laadimiseks vooluvõrku ei mõelda sellele, kas see on tegelikult ohutu. Eksperdid hoiatavad, et mõnel juhul ei tohiks seda üldse teha.
    "Enne elektroonikaseadme laadimist tuleks kõigepealt kontrollida, kas teie laadija sobib sellele seadmele. Kui olete laadija eraldi ostnud, peaksite kontrollima tootja dokumentatsiooni ja järgima selles toodud soovitusi. Seejärel soovitaksin kontrollida, kas laadija ja seade sobivad teie elektripaigaldisega, st millised on vooluvõrku ühendatud laadija parameetrid. Tasub kontrollida laadija sisendpinge nimiväärtust, kuna väljaspool Euroopat müüdavad seadmed ei pruugi sobida meil tavalise 230 V elektrisüsteemiga. Euroopas on enamik kodudes kasutatavad pistikupesad mõeldud voolutugevusele kuni 10 A (pikaajaliselt) või kuni 16 A (lühiajaliselt), seega tuleb veenduda, et seda ei ületata. Vähese energiatarbega seadmete (telefonid, tahvelarvutid, sülearvutid jne) puhul ei ole see tavaliselt probleem, kuid võimsamate seadmete (tööriistad, elektriautod, muruniidukid jne) puhul võib see teie elektrisüsteemi liigselt üle koormata. Kui seade on võimsam kui konkreetses asukohas lubatud võimsus, siis ei tohi seda elektrisüsteemi ühendada ja võimsama pistikupesa paigaldamiseks on vaja tellida elektrik," selgitab Mölder.

    Kas on ohutu jätta seade laadima ööseks või ajaks kui kedagi pole kodus?

    Kui telefoni- ja arvutilaadija on töökorras, ei ole selle jätmine pistikupesasse ohtlik, kuid eksperdid soovitavad siiski tõmmata nad pistikupesast välja ajaks kui neid ei kasutata.
    „Laadijas endas või laetavas seadmes võib tekkida tõrge, mis võib omakorda tekitada tulekahju - mitmel juhul on järelvalveta arvuti- või telefonilaadija süttinud. Need on siiski olnud üksikjuhtumid - kaasaegsed sertifitseeritud seadmed katkestavad laadimise, kui laetaval seadme tekib tõrge või kui see kuumeneb üle. Kõiki laadimisjaamu ei ole vaja välja lülitada - nt muruniidukid või robotid laevad iseseisvalt ja nende laadimisjaamu ei ole vaja välja lülitada. Ma arvan, et kõige ratsionaalsem soovitus on kasutada ainult CE-märgisega, sertifitseeritud ja ohutuid seadmeid," ütleb Ivar Mölder.

    Kui telefoni või isegi elektriautot laadides võib tekkida tulekahju?

    Päästeameti andmeil oli 2022. aastal Eestis toimunud eluhoonetulekahjude levinuim põhjus (ca 30% tulekahjudest) rikked elektrisüsteemis või - seadmetes. Möldri sõnul võib kodus tekkida tulekahju nii ülekuumenenud pistikupesast kui telefoni laadimiseks kasutatakse vigast, kahjustatud või muud kui originaallaadijat või laetakse elektriautot voolutugevusega 16A pistikupesas, mis on lubatud voolutugevusele ainult kuni 10A.
    "Suurim tuleoht peitub selles kui proovitakse laadida suure võimsusega seadmeid, näiteks elektriautot, ühendades selle kodus tavalisse pistikupessa. Kui ühendame vooluvõrku suurema voolutugevusega laadija kui meie pistikupesa juhtmestik võimaldab, võib see põhjustada ülekoormuse. Ülekoormuse korral peaks rakenduma elektrikilbis automaatne kaitselüliti ja lülitama voolu välja, kuid kui kaitselüliti ei ole paigaldatud nõuetekohaselt ja kvalifitseeritud elektriku poolt, võivad juhtmed üle kuumeneda ja tekkida tulekahju. Eriti riskantne on vanemate majade elektrijuhtmestik, kuna see tihtipeale ei kannata välja praegust tavapärast voolutugevust. Seetõttu peab enne elektriauto kodus laadimist esmalt tegema ära vajalikud ettevalmistustööd: paigaldama nõuetekohase kaabli, veenduma, et elektrikilbis on töökorras kaitselülitid ja seejärel seadistama statsionaarse laadimisjaama," soovitab ekspert.
    Mõned elektrisõidukite omanikud kasutavad statsionaarse laadimisjaama asemel kaasaskantavat laadijat. See on ohutu, kui laadija on ELis sertifitseeritud, kuid Ivar Mödri sõnul peab ka kodu elektrijuhtmestik sellele sobima. „Koduse vooluvõrgu üle vaadanud professionaalne elektrik saab tagada, et elektriauto laadimiseks on olemas nõuetekohane juhtmestik, kuid kaasaskantavaid laadijaid kasutatakse ka mujal. Kui lähete näiteks vanasse talumajja, ei pruugi te teada, kui palju voolu majas oleva elektrivõrk suudab taluda ja selle kontrollimata jätmine võib põhjustada ülekoormust ja tekitada tulekahjuohu. Selge on ka see, et kuskil püsivalt ja igapäevaselt laadides peaks sinna ikkagi paigaldama nõuetekohase autolaadija," hoiatab ekspert.
    Ohutu laadimisjaama paigaldamiseks kodus on mõnikord vaja uuendada elektri jaotuskilpi või ehitada uus. Mõned lahendused võivad vähendada mitte ainult investeeringuid, vaid ka vajadust lammutada seinu või põrandaid. Näiteks Schneider Electricu laadimisjaam EVlink Home, mis toimib ka võimsuse tasakaalustajana, ei vaja, et laadimisjaam ja tasakaalustusseade oleks internetikaabliga ühendatud.
    „Side laadimisjaama ja tasakaalustusseadme vahel toimub toitekaabli kaudu, mis on unikaalne lahendus ja millel ei ole turul analooge. Sellise laadimisjaama paigaldamine garaaži või hoovi ei nõua seinte või põrandate lõhkumist või kaablite peitmist vaipade all. Teine oht, mis laadimisjaamade kasutamisel sageli esineb, on nende juhtimine. Paljusid mudeleid reklaamitakse nutikatena ja need annavad kasutajale võimaluse laadimisvoolu käsitsi seadistada. See tekitab ohu, et kasutaja koormab oma koduse elektrisüsteemi üle: näiteks võib inimene unustada, et ta on seadnud laadimisvoolu kõrgele ja lülitab sisse teise võimsa seadme, või teine pereliige ei pruugi teada, mis vooluga elektrisõiduk laeb ja proovib ühendada teisi seadmeid, näiteks sisse lülitada võimsa ahju või elektrilise saunakerise. See võib põhjustada olukorra, kus lubatav võimsus ületatakse ja kodu elektrivõrk koormatakse üle. Samas võib jaama "nutifunktsioon“ probleemi veelgi suurendada. Soovitame kasutada võimsuse dünaamilist tasakaalustamist (Dynamic Power Balancing), mis töötab automaatselt ja ei nõua kasutajalt selle juhtimist. See on EVLink Home sarja funktsioon," märgib Mölder.
    Kuigi elektriautod kasutavad laadimiseks palju suuremat voolutugevust, ei kuumene nende laadimisjaamad peaaegu kunagi üle, erinevalt telefoni- ja arvutilaadijatest. "Selle põhjuseks on asjaolu, et elektriautode laadimisjaamad on ette nähtud suure voolutugevuse edastamiseks, samas kui telefoni- ja arvutilaadijad on palju väiksema võimsusega seadmed ja soojenevad voolu tõttu rohkem. Kui järgitakse seadme tootja soovitusi, kasutatakse sertifitseeritud laadijat ja lastakse kodune juhtmestik paigaldada kvalifitseeritud elektrikul, ei peaks probleeme tekkima ja seadmed kuumenevad lubatud piirides," märgib Ivar Mölder.
    Telefonide või muude väikeste elektroonikaseadmete ohutumaks laadimiseks soovitab ekspert paigaldada USB-pistikupesad. Turul on saadaval ka kiirlaadimise (45W või 65W) USB-pistikupesad, mis võivad laadida mitte ainult telefone, vaid ka sülearvuteid.
    Schneider Electricu projektijuht Ivar Mölder rõhutab, et kõige olulisem on kasutada oma kodu elektrivõrku sihtotstarbeliselt, planeerida kõik elektripaigaldise muudatused hoolikalt ja konsulteerida enne muudatuste tegemist alati elektriala spetsialistiga.
    Lisainfo: Schneider Electric Eesti; tel. +372 65 80 777 e-post: [email protected]
  • Hetkel kuum
Saagu Eestist tõeline kaitsetööstuse maa
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Soodsalt kauniks tehtud korter tõi investorile superhosti tiitli Pärast 1000eurost remonti tõusis korteri üür 55%
Vau-efekti loomine oma üürikorterile ei tähenda kuudepikkust renoveerimist ja hingehinna maksmist. Investorid tõestasid, et kui keskenduda olulistele detailidele, investeerides väikse summa, võib see kasvatada üürihinda üle 50 protsendi.
Vau-efekti loomine oma üürikorterile ei tähenda kuudepikkust renoveerimist ja hingehinna maksmist. Investorid tõestasid, et kui keskenduda olulistele detailidele, investeerides väikse summa, võib see kasvatada üürihinda üle 50 protsendi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Majandusteadlased: pikas plaanis tõstaks Eesti konkurentsivõimet kohustuslik keskharidus
Arenguseire keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Arenguseire keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Veeberite Giga kaotas maksuvaidluse ka teises kohtuastmes
Ringkonnakohus jättis Tartu legendaarse äriperekonna Veeberi kontserni Giga apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seega sai maksu- ja tolliameti üle poole miljoni euro suurune nõue ettevõtte vastu ka teises kohtuastmes kinnituse.
Ringkonnakohus jättis Tartu legendaarse äriperekonna Veeberi kontserni Giga apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seega sai maksu- ja tolliameti üle poole miljoni euro suurune nõue ettevõtte vastu ka teises kohtuastmes kinnituse.