Algas elanikkonnakaitse kuu: kas sina tead, millal ja kuhu varjuda?

Oktoober on Eestis elanikkonnakaitse kuu ning toimuv test annab võimaluse kontrollida nii tehniliste süsteemide toimimist kui ka inimeste enda valmisolekut. 14. oktoobri ennelõunal saadetakse telefonidesse testi meelde tuletav SMS, kella 15 paiku saabuvad äpiteavitused ja käivitatakse sireenid ning ERR-i kanalites ilmuvad ohuteavituse ribatekstid.

Et vajalik info õigel ajal inimesteni jõuaks, annavad parima Päästeameti ohuteavituse ekspert Maret Põldveer, varjumise nõunik Kristjan Sõrg ja Levira tehnika- ja IT-direktor Kristo Kaasan.

Eesti ohuteavitussüsteem EE-ALARM võeti kasutusele 2023. aastal ning seda arendatakse pidevalt. Seetõttu pole üleriigilised testid vajalikud üksnes selleks, et inimesed teaks, kuidas riik neid ohtudest teavitab, vaid nende käigus teostatakse ka näiteks sireenide kuuldeulatuse mõõtmisi ja kontrollitakse, kas nende asukoht ning kõlarite suunad vastavad tegelikule linnakeskkonnale.

Teate kättesaamine on aga alles esimene samm. Kui päris ohu korral antakse korraldus varjuda, tuleb kõigepealt leida võimalikult tugev hoone ja seal kõige turvalisem ruum.

Sõrgi sõnul tasub võimalusel liikuda võimalikult madalale korrusele, kas keldrisse või keldrikorrusele. Kui seda võimalust pole või aega napib, tuleks leida tugevate seintega ruum võimalikult madalal korrusel, kus pole aknaid. Selleks võib sobida näiteks hoone sisemine koridor või vannituba, olenevalt olukorrast.

Akendest tuleks hoiduda ka siis, kui need asuvad ruumist veidi eemal. Plahvatuse lööklaine võib klaasid purustada ning killud võivad liikuda läbi terve ruumi. Seepärast tuleks mõelda ka sellele, kuhu klaasikillud purunemise korral lendaksid. Kui akendeta ruumi varjumiseks võimalik leida ei ole, tuleb ruumis paikneda nii, et inimene ei jääks otse akende ette: plahvatuse mõjul võivad klaasikillud suure jõuga paiskuda ruumi sisse ning tekitada tõsiseid vigastusi.

“Pea igast hoonest võib leida tugevama ruumi. Mõnes kohas on see vannituba, mõnes kelder. See oleneb täiesti hoonest,” selgitab Sõrg ning lisab, et mida madalamale on võimalik minna, seda parem.

Õues viibides tuleks võimalusel minna lähimasse siseruumi. Kui seda teha mingil põhjusel ei saa, tuleb otsida kaitset maastikul – näiteks kraavi, valli, müüriga – heita võimalikult madalale ning kaitsta oma pead ja kaela.

Autot heaks varjumiseks sobivaks kohaks ei peeta, sest suured klaaspinnad ja kere ei paku kildude eest piisavat kaitset. Päris ohu korral tuleks võimalusel auto ohutult peatada nii, et päästetehnika ja muu operatiivtehnika pääseks mööda ning liikuda ise kiirelt lähimasse siseruumi.

Mitmes asutuses ja ettevõttes mängitakse ohuteavituse testi päeval varjumine ka päriselt läbi. Levira töötajad tegid seda juba eelmisel üleriigilisel testil ning kordavad harjutust ka seekord.

“Meie kontor on Tallinna Teletornis. Kui saame ohuteavituse ja kuuleme sireene, evakueerub torn meie tüvikusse, mis on kaheksa meetrit maa all ja suure hulga betooniga ümbritsetud,” kirjeldab Kaasan.

Arvestatud on ka teletorni külastajatega. Turistide jaoks on kõrgemal korrusel eraldi turvaruum, mis paikneb akendest eemal.

Päästeamet ei oota siiski, et 14. oktoobril kogu Eesti elu kümneks minutiks seisma jääks. Koolid, lasteaiad, korteriühistud ja ettevõtted saavad ise otsustada, kas nad mängivad varjumise päriselt läbi või kasutavad testi selleks, et tegevuskava ühiselt läbi mõelda. Oluline on teada, kuhu varjuda enne, kui seda teadmist päriselt vaja läheb.

Varjumiskohta jõudmise järel tekib aga järgmine küsimus: kust saada teada, mis väljas toimub?

Ohuteates on alati kirjas teate saatja (nt päästeamet), ohu olemus, kuupäev ja kellaaeg ning esmane käitumisjuhis. Lisainfot saab veebilehelt kriis.ee ja riigiinfo telefonilt 1247. Kriis.ee kaudu saab ka kontrollida, kas telefoni saabunud ohuteade on ehtne.

Põldveer rõhutab siiski, et viivitamatut tegutsemist nõudva teate puhul ei peaks inimene enne varjumist hakkama internetist kontrollima, kas sõnum on ikka õige. Kui teates palutakse kohe varjuda, on mõistlik esmalt seda teha ning alles seejärel lisainfot otsida.

Keerulisemaks muutub olukord siis, kui kaovad elekter, internet ja mobiilside. Siin muutub oluliseks ringhääling.

Levira kui elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on tagada kriisiolukorras Vikerraadio, Raadio 4, ETV ja ETV+ edastamine. Kaasan soovitab seetõttu hoida koduses kriisivarus lihtsat patareidega FM-raadiot.

“Kodus peaks kõigil olema lihtne patareiraadio,” ütleb ta. Kui seda pole ning õue minek on ohutu, võib abi olla ka autost, sest selle aku annab raadiole voolu ning ERR-i kanalitest saab vajaliku info kätte.

Ringhäälingu tähtsus kasvab just pika elektrikatkestuse või sidehäire korral. Telefon võib olla esimene seade, mille inimene haarab, kuid kriisis ei saa eeldada, et mobiilside ja internet alati töötavad.