Graanul Investi Osula pelletitehas, mis on kontserni üks suuremaid.Foto: Liis Treimann
- Suur lugu
- Piret Reiljan
- 2. detsember 2020 kell 15:30
Pelletikuninga äri kuumab: kuidas Eesti mets põleb Lääne ahjus
Samal ajal, kui pisikesest Eestist murravad maailma edulugudeks pigem IT-idud, on üleilmses konkurentsis absoluutsesse tippu tõusnud ka üks meie tööstus – puidust pelletite tootja, Raul Kirjaneni Eesti rikkamate inimeste hulka lennutanud Graanul Invest jääb veel alla vaid maailma suurimale tootjale Ameerikas.
Kuid sellel äril on oma hind. Esiteks toetub see tööstus Euroopa maksumaksjate miljarditele, mis tagavad, et Eesti puidust pressitud pelletite põletamine Lääne-Euroopa hiiglaslikes energiajaamades on vägagi kasumlik. Teiseks on otse metsast tuleva tüvepuidu massiivsel põletamisel mõju keskkonnale, kuigi sektor on end kuulutanud kohati lausa tugevalt süsinikunegatiivseks. Seda vastuolulist äri harutasime lahti koos rahvusvahelise ajakirjanike tiimiga, milles Eestist osalesid Äripäev ja “Pealtnägija”.
Kui oled juba tellija, siis logi sisse!
Telli Äripäev
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Ole teemaga kursis! Telli e-kirja teavitused, kui ilmub uus artikkel märksõnaga:
Seotud lood
- Suur lugu
- Piret Reiljan
- 3. detsember 2020 kell 4:00
2015. aastast alates on riik leevendanud järjest Eesti loodusparkide kaitsekordasid ja lubanud nende piiranguvööndis lageraied. Osaliselt kattuvad raied Natura 2000 metsaelupaikade kaitsealadega, kus puiduettevõtjate huvid põrkuvad nüüd looduskaitsjate ning kohalike elanike omadega.- Suur lugu
- Piret Reiljan
- 3. detsember 2020 kell 4:00
Graanul Investi suurosalusema metsaettevõte Valga Puu kasvab kiiresti ja varustab pelletitootjast emaettevõtet puiduga pikaajaliste lepingute alusel. 21 aastat tagasi üksi mootorsaega firma asutanud Andres Olesk eitab vankumatult pelletiäri mõju metsade majandamise intensiivsusele.
Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinn jätkas Balti börsidest ainsana tõusuteed
Täna sulgus Balti börsidest ainsana plusspoolel Tallinn, vedades roheliseks ka Balti koondindeksi.
Täna sulgus Balti börsidest ainsana plusspoolel Tallinn, vedades roheliseks ka Balti koondindeksi.
Telli Äripäeva uudiskiri, mis toob iga päev sinuni olulised majandusuudised.
Idufirma lõi kaupluse, mida esmapilgul näha ei ole. Ka Cleveron valmistub tulevikutrendiks
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Kooliõed imestavad jokutamise üle laste kaitsesüstimisel
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.