Graanul Investi Osula pelletitehas, mis on kontserni üks suuremaid.Foto: Liis Treimann

Pelletikuninga äri kuumab: kuidas Eesti mets põleb Lääne ahjus

Jaga lugu:

Samal ajal, kui pisikesest Eestist murravad maailma edulugudeks pigem IT-idud, on üleilmses konkurentsis absoluutsesse tippu tõusnud ka üks meie tööstus – puidust pelletite tootja, Raul Kirjaneni Eesti rikkamate inimeste hulka lennutanud Graanul Invest jääb veel alla vaid maailma suurimale tootjale Ameerikas.

Kuid sellel äril on oma hind. Esiteks toetub see tööstus Euroopa maksumaksjate miljarditele, mis tagavad, et Eesti puidust pressitud pelletite põletamine Lääne-Euroopa hiiglaslikes energiajaamades on vägagi kasumlik. Teiseks on otse metsast tuleva tüvepuidu massiivsel põletamisel mõju keskkonnale, kuigi sektor on end kuulutanud kohati lausa tugevalt süsinikunegatiivseks. Seda vastuolulist äri harutasime lahti koos rahvusvahelise ajakirjanike tiimiga, milles Eestist osalesid Äripäev ja “Pealtnägija”.
Kui oled juba tellija, siis logi sisse!
    Telli Äripäev
    Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
    Seotud lood

    Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
    Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
    Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
    Video: Kaarel Kotkas räägib ükssarviku sünnist
    Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
    Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
    Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
    Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
    Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
    Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
    Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
    Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.