- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Graanul Investi metsaga varustaja: me ei raiu pelletite jaoks
Graanul Investi suurosalusema metsaettevõte Valga Puu kasvab kiiresti ja varustab pelletitootjast emaettevõtet puiduga pikaajaliste lepingute alusel. 21 aastat tagasi üksi mootorsaega firma asutanud Andres Olesk eitab vankumatult pelletiäri mõju metsade majandamise intensiivsusele.
Kohtusime Andres Oleskiga Tartu- ja Põlvamaa piiril Vastse-Kuuste lähedal metsatukas, kus Valga Puu parasjagu harvendusraiet tegi. Harvester töötas vaikselt ja sujuvalt ning valdavalt „pelletite klassi“ puutüved langesid paremale ja vasakule, et anda pärast väikesteks silindrikesteks pressimist oma panus mõne Lääne-Euroopa riigi kliimaeesmärkidesse.
Seotud lood
Samal ajal, kui pisikesest Eestist murravad maailma edulugudeks pigem IT-idud, on üleilmses konkurentsis absoluutsesse tippu tõusnud ka üks meie tööstus – puidust pelletite tootja, Raul Kirjaneni Eesti rikkamate inimeste hulka lennutanud Graanul Invest jääb veel alla vaid maailma suurimale tootjale Ameerikas.
2015. aastast alates on riik leevendanud järjest Eesti loodusparkide kaitsekordasid ja lubanud nende piiranguvööndis lageraied. Osaliselt kattuvad raied Natura 2000 metsaelupaikade kaitsealadega, kus puiduettevõtjate huvid põrkuvad nüüd looduskaitsjate ning kohalike elanike omadega.
Võlakirju saab märkida 24. septembrini
Leedu päritolu nutikate äripindade arendaja NordSpace alustab uut avalikku võlakirjaemissiooni. Programmi kogumaht on kuni 10 miljonit eurot, esimese seeriaga kaasatakse kuni 5 miljonit eurot. Võlakirjad on tagamata ja fikseeritud intressimääraga 9% aastas, intressimaksed toimuvad kaks korda aastas. Esimese seeriaga kaasatud vahendeid kasutatakse muuhulgas 2025. aastal emiteeritud võlakirjade ennetähtaegseks lunastamiseks ning äritegevuse laiendamiseks Leedus, Lätis ja Poolas. Märkimisperiood kestab 24. septembrini 2026 ning võlakirjade lunastustähtaeg on 30. september 2029.
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele