TOP: Viljandimaa edukaim firma on tuntud suurärimehe piimatootja

Äripäeva koostatud Viljandimaa parimate ettevõtete edetabeli võitis piimatootja Mangeni PM OÜ, mille juht on Meelis Venno. Mangeni PMi omanikfirma on Silikaat AS, mille suuromanik on Vello Kunman.

Mangeni PMil valmis neli aastat tagasi farmikompleks, mis mahutab 1700 lüpsilehma. Tänu sellele investeeringule on ettevõte piimatootmises Eestis viie suurima seas.

Tänavu oktoobris reastas Äripäev Eesti 10 kõige jõukamat kinnisvaraärimeest ja Vello Kunman oli selles edetabelis 5. kohal. Lisaks kinnisvarale ja põllumajandusele tegeleb Kunmani suurosalusega firma OÜ Biometaan ka näiteks biometaani tootmise arendamisega Viljandimaal Kõo vallas.

Suurettevõtja Vello Kunman   Foto: Raul Mee

Mangeni PM tuli tänavu Äripäeva Põllumajandustootjate TOPis 3. kohale. Peale Mangeni PMi kuuluvad Silikaat ASile ka Kõo Agro OÜ ja Õnne Piimakarjatalu OÜ. Kõik kolm põllumajandusettevõtet tegelevad Viljandimaal taime- ja loomakasvatuse ning piimatootmisega.

Mangeni PMi juht Meelis Venno vastas novembri lõpus Äripäeva põllu- ja metsamajanduse erilehe küsimusele. Alljärgnevalt küsimused ja Venno vastused.

Meelis Venno, Mangeni PM juht

Oleme rahul, et me ei läinud kaasa mõne aasta eest maaeluministri soovitusega “profileerige oma tegevus ringi, kui piima hind on madal, ja tegelege teraviljakasvatusega.

Millised juhtimisotsused on ennast õigustanud?

Oleme rahul, et me ei läinud kaasa mõne aasta eest maaeluministri soovitusega “profileerige oma tegevus ringi, kui piima hind on madal, ja tegelege teraviljakasvatusega. Meie tugevaim suund on siiski piimakarjakasvatus ja lähtuvalt sellest on tehtud suuri investeeringuid piimakarja pidamisse. Oleme rõhku pannud keskkonnasäästlikkusele, näiteks separeerime liiva allapanuks.

Ärilise ettevõtte eesmärk on kasumi teenimine ja toimiva üksuse haldamine, omalt poolt olen jõu ja nõuga abiks kõiges, kus võimalik. Soovime ettevõtet arendada meeskonnana ja loodame, et see otsus õigustab end ka tulevikus. Samas olenemata juhtimisvõtetest, tegeliku ettevõtte kasumi määrab piimatootjale siiski makstav piima hind. Sel aastal on piima hind madalam kui eelneval aastal ja tulenevalt sellest on ka ettevõtte tulem teine. Seega olenemata sellest, kui tublid me ka pole, määrab meie puhul tulemi ikka see, kas saame õiglast piima hinda või mitte.

Mangeni PMi juht Meelis Venno  Foto: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Mis on need investeeringud, mille üle tunnete enim head meelt?

Kaasaegne laut, separeerimissüsteem, mis võimaldab loomade allapanuliiva separeerida ja taaskasutada, head töötingimused töötajatele ja kaasaegse ning uuendusliku masinapargi omamine.

Millised on piimaturu kitsaskohad Eestis?

Pole võimalust kaasa rääkida piima hinna kujunemises, täielik piimatöötlejate otsustusala. Eks investeeringuid ole raske teha, kui ei tea jooksvalt isegi järgmise kuu piima hinda, rääkimata järgmise aasta omast. Analüüsime piima tootmise omahinda ja püüame seda optimeerida.

Millised on alternatiivid, et põllumehed saadaksid piima eest paremat hinda?

Märksõnad on koostöö ja ühistegevus. Praegu piimatootjad koostööd omavahel teha ei taha, sest tundub, et on hirm, et äkki hakkab naabrimehel ka hästi minema. Lihtsalt öeldes takistab koostööd ehteestlaslik kadedus.

Kui piimatootjad koos läheks piima hinna läbirääkimistele, siis usun, et meie arvamusega ka arvestatakse. Praegu on kõik nn üksiküritajad ja kuna töötleja kirjutab lepingusse konfidentsiaalsussätte, siis nii polegi võimalik, et piima hinnast väga avalikult rääkida saaks.

Ma loodan iga päev, et ühel ilusal päeval istuvad meie mõjukamad piimatootjad ühise laua taha ja lepivad milleski kokku.

Millised on plaanid 2018. aastaks?

2017. aastal oli Mangeni PMi müügitulu ligi 7 mln eurot, mille moodustas 100% Eesti-sisene müük. 89,7% ettevõtte käibest moodustas toorpiima müük, 9,8% loomade müük, 0,5% muu müük. Kasum oli ligi 1,5 mln eurot.

2017. aastal jätkus koostöö Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga. Nimetatud ametikooli noored saavad sooritada tootmispraktika ettevõttes Mangeni PM. Koostöö eesmärk on suurendada maanoorte huvi põllumajanduse vastu.

2017. aastal investeeriti põhivarasse 776 858 eurot. 2017. aasta lõpu seisuga oli ettevõttel 1730 lüpsilehma (2016. aastal 1690) ning 1366 lehmikut (2016. aastal 1490). Investeeringud kaasaegsetesse hoonetesse ning tehnikasse aitavad tagada kvaliteetse põllumajandustoodangu tootmise.

2018. aastal on põhieesmärk ettevõtte jätkusuutlikkuse ja jätkuva arengu tagamine ning majandusliku efektiivsuse suurendamine.

Äripäeva maakondlike edetabelite metoodika

2018. aasta sügisel ilmuvad Äripäeva TOPid on koostatud 2017. aasta majandusnäitajate põhjal. Koondedetabeli aluseks on kuus majandusnäitajat: käive 2017, ärikasum 2017, käibe ja kasumi kasv 2017. aastal, rentaablus ning varade tootlikkus.

Edetabelite andmed kogub ja töötleb Äripäeva Infopank.ee

Kõigi Eesti maakondade ettevõtete edetabelid ilmuvad Äripäeva veebis ära kolmandaks advendiks.

Hetkel kuum