• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Inglismaal oodatakse suuri maksusoodustusi

    Baasintress püsib praegu Inglismaal muutumatuna. Raha- ja valuutaturg ei usu, et keskpank võiks intresse muuta enne, kui järgmise aasta eelarve on selgunud.
    Riigi majanduse, intresside ja inflatsiooni arengu suhtes lähevad Inglismaal arvamused praegu suuresti lahku. Osa ökonomistide arvates on majanduskasv seiskumas ja osa ennustab selle jätkumist juba selle aasta lõpul. Rahandusministeeriumi esindaja tõdes äsja, et majanduskasv on selgelt aeglustunud. Kolmandas kvartalis suurenes RKT ainult pool protsenti.
    Ebakindlus Suurbritannia majanduse arengu tuleviku suhtes kajastub inflatsiooni- ja intressiennustustes. Lloydsi panga peaökonomist Patrick Foley prognoosib, et baasintress püsib praegusel tasemel 1997. aastani. Ta ei pea võimalikuks, et keskpank tõstaks intresse enne järgmisi parlamendivalimisi.
    Investeerimispanga Goldman Sachs ökonomistid David Walton ja Martin Brookers jälle usuvad, et keskpank alandab intresse tuleval kevadel. Kuid nad peavad võimalikuks ka intresside alandamist kohe pärast eelarve teatavakstegemist.
    Suurbritannia inflatsioon on olnud loodetust kõrgem, ulatudes 3,1 protsendini. Valitsus taotleb selle enne valimisi viia alla 2,5 protsendi. Rahandusministeerium teatas aga äsja uhkelt, et inflatsioon on allpool nelja protsenti püsinud juba 37 kuud.
    Käesoleva aasta eelarves oletas rahandusministeerium, et riikliku sektori laenutarve on 21 miljardit naelsterlingit. Praegu siiski paistab, et 1995. a eelarvepuudujääk käriseb 27 miljardini.
    Järgmisel kahel aastal tahetakse eelarvepuudujääki vähendada vastavalt 16,1 miljardi ja 8,4 miljardi naelsterlingini. Kuid igal juhul on riikliku sektori laenuvajadus sedavõrd suur, et rahandusministril ei jää maksusoodustusteks rohkem võimalust kui kolm miljardit naelsterlingit. KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.