• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,04
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,04
  • 10.11.95, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põlevkivitootmine seisab suurte muutuste alguses

RE Eesti Põlevkivi ühe magusaima osa, Aidu karjääri, omanikuvahetusega, mille lahkuv majandusminister küllaltki ootamatult vormistas, on kired nii põlevkivitootmise kui ka Eesti Põlevkivi ümber taas lõkkele löönud. Eesti Põlevkivi juhtkond väidab, et nüüd kallineb elektrienergia, kuna Eesti Energia on sunnitud ostma teiste kaevanduste kallimat põlevkivi. Teiste meelest ei saa see küll olla elektrienergia võimaliku tõusu põhjus.
Praegusel hetkel polegi oluline mitte küsimus elektrienergia hinnatõusu kohta, vaid tuleb väidelda just Eesti põlevkivitootmise tuleviku, selle arengu võimalike variantide üle. Mõnede aastatega on põlevkivitootmine vähenenud enam kui 30 miljonilt tonnilt ligikaudu 15 miljonile tonnile aastas, kuid tööhõive ehk kaevurite arv pole samas oluliselt kahanenud. Tegemist on terava sotsiaalse probleemiga, sest tootmise efektiivsemaks muutmisel tuleb siiski eeldada kaevurite arvu vähenemist. Teisalt on riiklikult täiesti reguleerimata Kirde-Eesti tööealise elanikkonna ümberõpe, loomata on lihtsaimgi sotsiaalne skeem, mis aitaks sedavõrd plahvatusohtlikul piirkonnal Eesti majandusse integreeruda juhul, kui lagunevad sealsed suurettevõtted. See on otseselt valitsuse, täpsemalt regionaalministri ülesanne, mis tuleb lahendada varem või hiljem. Lahendada aga põlevkivitootmisest eraldi. Eeskuju vääriv näide on siinkohal vahepeal vabariikliku valimiskomisjoni esimehena tuntust kogunud ärimees Avo Blankin, kes on paari aastaga aidanud luua Kirde-Eestis 80 uut töökohta.
Välisinvestoreid hoiab põlevkivitootmisest esialgu eemal riiklikult määratud põlevkivihind. Seetõttu on tõepoolest oma iva juba mitu aastat küpsenud ideel luua riigiettevõtete Eesti Põlevkivi ja Eesti Energia kui 85% kaevandatava põlevkivi tarbija omavaheline konsortsium. Seda teed on läinud enamik läänemaailmast, sealhulgas näiteks Austraalia ja Saksamaa. Seega hakataks põlevkivi kaevan- dama elektrienergia tootmiseks, nagu seada peaasjalikult ka praegu tehakse, kuid erinevate riiklike ettevõtete asemel korraldaks seda üks. Nimetatud ideega haakub osaliselt ka 15. novembril valmiv Eesti Põlevkivi arengukava, mis näeb ette kaevanduste erastamise, eeskätt just nende klientidele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aidu juurde tagasi tulles tasub meenutada, et nimetatud karjäär saigi kunagi loodud just tsemendi ja põlevkiviõli tootmise varustamiseks toormega, mistõttu on tema asukoht soodus peaasjalikult nimetatud tehastele, mitte elektrijaamadele.
Tahtmata sugugi vähendada Eesti Põlevkivi töötajate professionaalseid oskusi, tuleb siiski nentida, et karjääri müümisega Kiviterile ja Kunda Tehastele on majanduslikult efektiivne, sest likvideeriti ebamäärane olukord, kus põlevkivi tuli nende tehaste tarbeks tuua Jõhvi tagant. See lisas hinnale soolase transpordikulu.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele