Põlevkivitootmine seisab suurte muutuste alguses

RE Eesti Põlevkivi ühe magusaima osa, Aidu karjääri, omanikuvahetusega, mille lahkuv majandusminister küllaltki ootamatult vormistas, on kired nii põlevkivitootmise kui ka Eesti Põlevkivi ümber taas lõkkele löönud. Eesti Põlevkivi juhtkond väidab, et nüüd kallineb elektrienergia, kuna Eesti Energia on sunnitud ostma teiste kaevanduste kallimat põlevkivi. Teiste meelest ei saa see küll olla elektrienergia võimaliku tõusu põhjus.

Praegusel hetkel polegi oluline mitte küsimus elektrienergia hinnatõusu kohta, vaid tuleb väidelda just Eesti põlevkivitootmise tuleviku, selle arengu võimalike variantide üle. Mõnede aastatega on põlevkivitootmine vähenenud enam kui 30 miljonilt tonnilt ligikaudu 15 miljonile tonnile aastas, kuid tööhõive ehk kaevurite arv pole samas oluliselt kahanenud. Tegemist on terava sotsiaalse probleemiga, sest tootmise efektiivsemaks muutmisel tuleb siiski eeldada kaevurite arvu vähenemist. Teisalt on riiklikult täiesti reguleerimata Kirde-Eesti tööealise elanikkonna ümberõpe, loomata on lihtsaimgi sotsiaalne skeem, mis aitaks sedavõrd plahvatusohtlikul piirkonnal Eesti majandusse integreeruda juhul, kui lagunevad sealsed suurettevõtted. See on otseselt valitsuse, täpsemalt regionaalministri ülesanne, mis tuleb lahendada varem või hiljem. Lahendada aga põlevkivitootmisest eraldi. Eeskuju vääriv näide on siinkohal vahepeal vabariikliku valimiskomisjoni esimehena tuntust kogunud ärimees Avo Blankin, kes on paari aastaga aidanud luua Kirde-Eestis 80 uut töökohta.

Välisinvestoreid hoiab põlevkivitootmisest esialgu eemal riiklikult määratud põlevkivihind. Seetõttu on tõepoolest oma iva juba mitu aastat küpsenud ideel luua riigiettevõtete Eesti Põlevkivi ja Eesti Energia kui 85% kaevandatava põlevkivi tarbija omavaheline konsortsium. Seda teed on läinud enamik läänemaailmast, sealhulgas näiteks Austraalia ja Saksamaa. Seega hakataks põlevkivi kaevan- dama elektrienergia tootmiseks, nagu seada peaasjalikult ka praegu tehakse, kuid erinevate riiklike ettevõtete asemel korraldaks seda üks. Nimetatud ideega haakub osaliselt ka 15. novembril valmiv Eesti Põlevkivi arengukava, mis näeb ette kaevanduste erastamise, eeskätt just nende klientidele.

Aidu juurde tagasi tulles tasub meenutada, et nimetatud karjäär saigi kunagi loodud just tsemendi ja põlevkiviõli tootmise varustamiseks toormega, mistõttu on tema asukoht soodus peaasjalikult nimetatud tehastele, mitte elektrijaamadele.

Tahtmata sugugi vähendada Eesti Põlevkivi töötajate professionaalseid oskusi, tuleb siiski nentida, et karjääri müümisega Kiviterile ja Kunda Tehastele on majanduslikult efektiivne, sest likvideeriti ebamäärane olukord, kus põlevkivi tuli nende tehaste tarbeks tuua Jõhvi tagant. See lisas hinnale soolase transpordikulu.