Kujutame ette, et me ostame kelleltki järelmaksuga maja ning hakkame varsti virisema, et ei jaksa maja hallata ja tahame ostusummat poole võrra vähendada. Ja vaata imet, lepingupartner tulebki meile vastu. Normaalses ärikeskkonnas ei juhtu niisugust asja kunagi, isegi kui üks partner on riik. Kuid meil arvas erastamisagentuuri nõukogu teisiti ja tuli vastu neile Eesti kapitalistidele, «kes omanikuks saamise tuhinas olid pakkunud ettevõtte eest liiga palju» (Jaak Leimani väljend). Äripäeva seisukohalt ignoreerib agentuuri otsus jämedalt üldkehtivaid norme ja on ebaõiglane teiste turul tegutsejate suhtes.
Tööstuse suurprobleemiks peavad omanikud käibevahendite puudust, mis takistab neil investeerida tehnoloogiasse ning olla konkurentsivõimeline lääne kapitalistiga. Äripäev on aga veendunud, et enamiku endise juhtkonna ostetud ettevõtete esimene probleem pole mitte rahapuudus, vaid eeskätt ikkagi nappus ettevõtte juhtimise jaoks vajalikust oskusteabest. Meeldib see meile või mitte, aga senine praktika näitab, et tõsiste välisinvesteeringutega käib alati koos ka firma kultuuri kiire areng.
Kui subsideeritud ettevõtted tõepoolest suudavad nüüdsest investeerida tehnoloogiasse ning puhkeda majanduslikult õitsele, siis oleks nõukogu otsus piisavalt põhjendatud. Äripäev aga kardab, et saadud miljonid kuluvad eeskätt jooksvate kulude katteks ning lükkavad mõne ettevõtte pankroti ainult mõne aasta võrra edasi.
Jääb mõistmatuks erasta- misagentuuri nõukogu taotlus maskeerida mõistet «ettevõtte laenu kustutamine» mõistega «raha asendamine EVPga». On ju erastamisväärtpaberil oma rahaline ekvivalent, mis on kergesti väljaarvutatav. Ja üldse on kahtlane panna ühte patta keerulised probleemid erastamisväärtpaberitega ja kodumaise ettevõtja subsideerimisega.
Äripäev teeb erastamisagentuuri nõukogu niisuguse käitumise puhul üldistuse, et Eesti majanduseliidil on piisavalt jõudu, et mõjutada riiki vastu võtma sellele grupile kasulikke otsuseid. Kui erastatud ettevõtted mõne aja pärast jälle käibevahendite nappuse all kannatavad, siis võib ju riik neile teha spetsiaalseid maksusoodustusi või toetada neid otse eelarvest.
Loodetavasti suudavad kõik võimud esimesest neljandani jääda sõltumatuks üha arenevast pankurite ja töösturite oligarhiast.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini