12. november 1995
Jaga lugu:

Riik kingib miljoneid

Eelmisel kolmapäeval len-dasid korgid ?ampusepudelitelt paljudes erastatud ettevõtetes. Otsusega lubada kasutada järelmaksu tasumisel osaliselt väärtpabereid riik sisuliselt subsideeris valitud ettevõtteid enam kui 200 miljoni krooniga.

Otsus puudutab umbes 130 ettevõtet, mis võivad nüüd loota erastamisagentuuri nõukogu armulikkusele, kes langetab EVPde kasutamise korra iga ettevõtte puhul eraldi. Subsideerimise ulatuse peaksid määrama praeguste lepingute täpne täitmine ja tulevased investeerimiskohustused. Nimetatud 130 ettevõtte omanikud võivad loota, et erastatud firma tegelik müügihind langeb 30 kuni 50 protsenti.

Kuigi põhimõtteliselt Äripäev ainult toetab seda, kui raha riigikassast ettevõtlusesse liigub, on praegusel juhul asi keerulisem. Toimetuse arvates on agentuuri otsus õiguslikult täiesti põhjendamata ning ka majanduslikus mõttes küllaltki kaheldav. Äripäev on ka veendunud, et sellise otsuse tingis eeskätt kodumaise majanduseliidi tugev lobby, mis ületas loogiliselt mõtlevate riigiametnike ja poliitikute vastupanuvõime.

Kujutame ette, et me ostame kelleltki järelmaksuga maja ning hakkame varsti virisema, et ei jaksa maja hallata ja tahame ostusummat poole võrra vähendada. Ja vaata imet, lepingupartner tulebki meile vastu. Normaalses ärikeskkonnas ei juhtu niisugust asja kunagi, isegi kui üks partner on riik. Kuid meil arvas erastamisagentuuri nõukogu teisiti ja tuli vastu neile Eesti kapitalistidele, «kes omanikuks saamise tuhinas olid pakkunud ettevõtte eest liiga palju» (Jaak Leimani väljend). Äripäeva seisukohalt ignoreerib agentuuri otsus jämedalt üldkehtivaid norme ja on ebaõiglane teiste turul tegutsejate suhtes.

Tööstuse suurprobleemiks peavad omanikud käibevahendite puudust, mis takistab neil investeerida tehnoloogiasse ning olla konkurentsivõimeline lääne kapitalistiga. Äripäev on aga veendunud, et enamiku endise juhtkonna ostetud ettevõtete esimene probleem pole mitte rahapuudus, vaid eeskätt ikkagi nappus ettevõtte juhtimise jaoks vajalikust oskusteabest. Meeldib see meile või mitte, aga senine praktika näitab, et tõsiste välisinvesteeringutega käib alati koos ka firma kultuuri kiire areng.

Kui subsideeritud ettevõtted tõepoolest suudavad nüüdsest investeerida tehnoloogiasse ning puhkeda majanduslikult õitsele, siis oleks nõukogu otsus piisavalt põhjendatud. Äripäev aga kardab, et saadud miljonid kuluvad eeskätt jooksvate kulude katteks ning lükkavad mõne ettevõtte pankroti ainult mõne aasta võrra edasi.

Jääb mõistmatuks erasta- misagentuuri nõukogu taotlus maskeerida mõistet «ettevõtte laenu kustutamine» mõistega «raha asendamine EVPga». On ju erastamisväärtpaberil oma rahaline ekvivalent, mis on kergesti väljaarvutatav. Ja üldse on kahtlane panna ühte patta keerulised probleemid erastamisväärtpaberitega ja kodumaise ettevõtja subsideerimisega.

Äripäev teeb erastamisagentuuri nõukogu niisuguse käitumise puhul üldistuse, et Eesti majanduseliidil on piisavalt jõudu, et mõjutada riiki vastu võtma sellele grupile kasulikke otsuseid. Kui erastatud ettevõtted mõne aja pärast jälle käibevahendite nappuse all kannatavad, siis võib ju riik neile teha spetsiaalseid maksusoodustusi või toetada neid otse eelarvest.

Loodetavasti suudavad kõik võimud esimesest neljandani jääda sõltumatuks üha arenevast pankurite ja töösturite oligarhiast.

Jaga lugu:
Hetkel kuum