• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus plaanib hakata kiirendama maareformi

    Varul rääkis valitsusliikmete arutelu kohta maareformiküsimustes, et enim vaidlusi tekitas maa erastamisega seotud kulude jagamine. «Praegu kehtib põhimõte, et kulud on riigi kanda, probleem on aga selles, et riigil ei jätku niipalju raha,» ütles Varul. Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu kavatsetakse esitada riigikogule selle kuu lõpul.
    Neljapäeval toimunud kabinetiistungil toetas valitsus erastamisagentuuri ettepanekut, et seni erastatud ja tulevikus erastatavate ettevõtete juurde kuuluva maa müüki hakkab korraldama erastamisagentuur. Valitsus toetas ka ettepanekut, mis näeb ette suvila- ja majaomanikele krundi ostmisel eelistuste andmist. See tähendab, et teatud ulatuses korrutatakse maa maksustamishind koefitsendiga 0,5.
    Eelmise seadusega võrreldes on uues eelnõus suurim muudatus uus maa kompenseerimise kord.
    Paul Varul rääkis, et eelnõu järgi saab maa õigusjärgne omanik selle eest kompensatsiooni ainult juhul, kui maad pole võimalik mingil põhjusel tagastada. Varem said omanikud valida kompenseerimise ja maa tagasisaamise vahel.
    Viimast muudatust põhjendas justiitsminister asjaoluga, et riik ei saa endale võtta üleliia suurt kompenseerimiskohustust. Varuli hinnangul põhjustab erastamisväärtpaberite hulga pidev suurenemine ka nende väärtuse langust. «See muudatus võib tekitada rohkeid vaidlusi riigikogus,» prognoosis Varul.
    Uue punktina on kavas seadusesse sisse tuua nõudeõiguse müügi lubamine. See tähendab, et omanik ei pea maad enne müümist tagasi saama, vaid võib müüa juba nõudeõiguse.
    Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu kohta on ministritel võimalik oma ettepanekuid esitada kuni homseni. Valitsuses peaks eelnõu uuesti arutusele tulema 21. novembril.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.