• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus plaanib hakata kiirendama maareformi

    Varul rääkis valitsusliikmete arutelu kohta maareformiküsimustes, et enim vaidlusi tekitas maa erastamisega seotud kulude jagamine. «Praegu kehtib põhimõte, et kulud on riigi kanda, probleem on aga selles, et riigil ei jätku niipalju raha,» ütles Varul. Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu kavatsetakse esitada riigikogule selle kuu lõpul.
    Neljapäeval toimunud kabinetiistungil toetas valitsus erastamisagentuuri ettepanekut, et seni erastatud ja tulevikus erastatavate ettevõtete juurde kuuluva maa müüki hakkab korraldama erastamisagentuur. Valitsus toetas ka ettepanekut, mis näeb ette suvila- ja majaomanikele krundi ostmisel eelistuste andmist. See tähendab, et teatud ulatuses korrutatakse maa maksustamishind koefitsendiga 0,5.
    Eelmise seadusega võrreldes on uues eelnõus suurim muudatus uus maa kompenseerimise kord.
    Paul Varul rääkis, et eelnõu järgi saab maa õigusjärgne omanik selle eest kompensatsiooni ainult juhul, kui maad pole võimalik mingil põhjusel tagastada. Varem said omanikud valida kompenseerimise ja maa tagasisaamise vahel.
    Viimast muudatust põhjendas justiitsminister asjaoluga, et riik ei saa endale võtta üleliia suurt kompenseerimiskohustust. Varuli hinnangul põhjustab erastamisväärtpaberite hulga pidev suurenemine ka nende väärtuse langust. «See muudatus võib tekitada rohkeid vaidlusi riigikogus,» prognoosis Varul.
    Uue punktina on kavas seadusesse sisse tuua nõudeõiguse müügi lubamine. See tähendab, et omanik ei pea maad enne müümist tagasi saama, vaid võib müüa juba nõudeõiguse.
    Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu kohta on ministritel võimalik oma ettepanekuid esitada kuni homseni. Valitsuses peaks eelnõu uuesti arutusele tulema 21. novembril.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Monese kaasab uue suuna jaoks raha
Eesti juurtega finantstehnoloogiaettevõte Monese käivitas uue ärisuunana modulaarse pangandusplatvormi, mille esimene klient on pank Investec, mis juhib ühtlasi Monese käimasolevat investeerimisringi.
Eesti juurtega finantstehnoloogiaettevõte Monese käivitas uue ärisuunana modulaarse pangandusplatvormi, mille esimene klient on pank Investec, mis juhib ühtlasi Monese käimasolevat investeerimisringi.