• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas senised liidrid jäävad juhtpositsioonile?

    Käesoleva aasta lõpus ekraanile tulevas James Bondi filmis «Goldeneye» võib näha mobiiltelefoni uut mudelit -- senistest versioonidest väiksemat ja kergemat.
    Jaapani firma disainitud mobiiltelefon kuulutab elektroonikaturul Aasia tootjate uut rünnakut, kus viimase kolme aasta jooksul valitsevad kolm lääne firmat -- USA Motorola, Rootsi Ericsson ja Soome Nokia.
    Londonis tehtud vaatluste järgi on Ericsson asetatud mobiiltelefonitootjate hulgas esikohale. 1993. aastal oli firma läbimüük 1200 miljardit ECUd. Ericssonile järgnes Nokia 999 miljardi, Motorola 901 miljardi ja Hollandi firma Philips 355 miljardi ECUga.
    Kolm liidrit kokku hõlmavad 70% mobiiltelefonide turust. See peegeldub nende finantsresultaatides ja aktsiakursside jätkuvas tõusus.
    Motorola teise kvartali kasum suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 31%.
    Tekib küsimus, kas ülemaailmne mobiiltelefonide turg areneb edasi sama kiire tempoga ja kas praegused turuliidrid säilitavad juhtpositsiooni?
    On vähe alust arvata, et tempo mobiiltelefonide turul enne 2000. aastat maha käiks. Esiteks on mobiiltelefon veel lapsekingades ja kaugel sellest, et olla tarbeese igamehe taskus. Jõulisi läbimurdeid esineb harva, sest juhtmeta telefoniga võrreldes on mobiiltelefoni hind kõrge ja turustamine sageli puudulik. Arenenud maade mobiiltelefoni läbimurre on keskmiselt ca 6% potentsiaalsest turust. Nii et arenguruumi on. Inglise turustamiskonsultatsioo- nifirma Dataquesti andmetel müüdi 1994. a Euroopas 7,2 mln mobiiltelefoni. 1999. a müügiarvuks ennustatakse 21,4 mln, seega oleks aastane kasv 21,9%. Tehnika areng toob kaasa suure nõudmise tänapäevasema ja täiustatuma telefoni järele.
    Enamik vanu kasutuselolevaid mobiiltelefone baseerub analoogtehnoloogial, mis on puudulik oma raskesti kättesaadava raadiosageduse ja piiratud võimaluste pärast. Ameerika mobiiltelefoniturg on praegu peaaegu täiesti analoogtehnoloogial. Esimese põlve analoogtelefone on aga asendamas digitaaltehnoloogia. Euroopa meisterlikkuse standard GSM on muutumas ülemaailmseks standardiks. Ameerikas katsetatakse erinevaid tehnoloogiaid üleminekul digitaaltelefonidele, kuid selgeid eelistusi pole veel välja öeldud.
    Ka litsentseeritud operaatorite hulga kasv näitab eesootavat mobiiltelefoni võidukäiku. Kaugside konsultatsioonifirma Schema andmetel on aastaks 2000 oodata litsentseeritud operaatorite arvulist kasvu 200lt 500le.
    Vähem kindel on see, kas Motorola, Ericsson ja Nokia oma positsioone hoida suudavad. Turu laienedes suureneb ka konkurents ja turu liidreid võib hakata ebameeldivalt rõhuma Prantsuse Alcatel, kes on maailma suurim kaugsidevahendite tootja, ka Saksa Siemens ja Jaapani tarbeelektroonika tootjad. Konkurentsi pakuvad ka Saksa Hagenuk ja Inglise Amstrad.
    Dataquesti andmetel on praegustel turuliidritel juhtpositsiooniks kaks põhjust. Nende tootmisvõime vastas plahvatuslikule nõudmisele telefonide järele viimase paari aasta jooksul. Samuti olid neil suurepärased ülemaailmsed turustamiskanalid. Alcatel ja Siemens näivad oma suurusest ja turujõust hoolimata nendega võrreldes märksa ühekülgsemad ja kitsarinnalisemad. Kõik kolm kompaniid on näidanud end uuendustealtina. On ilmne, et nad kaotavad osa turust, kui turg laieneb, ent pole mingit muud põhjust peale nende endi hooletuse, kui nad peaksid oma positsioonid kaotama. FT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: stopp välistööjõuga skeemitamisele!
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Jah või Ei: ettevõtte RIA.com Marketplaces 15 küsimusega kõiki valdkondi hõlmav test
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Põhjamaade suurim pank julgustab töötajaid katsetama ja arenema
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.