16. november 1995
Jaga lugu:

Tuleval aastal valmivad uued piirivalvekordonid

Eesti piirivalvurite töö- ja elamistingimused pole märkimisväärselt head. Põhiliselt elavad piirivalvurid Vene sõjaväelt üle võetud hoonetes, mida on korrastatud ja tänapäevasemaks muudetud. Näiteks piirivalve Valga piirkonnastaap asub vanas Vene sõjaväele kuulunud hoones. Lõuna-Eestis on piirivalvurite elupaikadeks ka endised koolimajad ja rendipinnad.

«Senised kordonid ei sobi meile asukoha, suuruse ja funktsionaalsuse poolest,» lausub piirivalveameti ehitusjaoskonna ülem Kaarel Kallak. Tema sõnul on endise Vene piirivalve objektid liiga suured ja raskesti hallatavad. Piirivalveamet peab läbirääkimisi valdadega, et osa praegusi kordonihooneid valdadele üle anda.

Novembri alguses alustas Tartu firma TEKET piirivalvekordoni ehitamist Narva jõe ääres Gorodenko külas ja Valga ehitusfirma AS Vabe kordoni ehitust Põlvamaal Saatses.

«Septembris kuulutati välja konkurss ja üheksa osaleja seast tunnistati meie pakkumus sobivaimaks,» ütleb ASi TEKET tegevdirektor Peeter Kaitsa. Tema sõnul on senised TEKETi suurimad ehitusobjektid Tartu Maarjamõisa polikliinik ja Eesti kristliku baptistide ühingu seminarihoone.

Gorodenkos ehitatava Punamäe kordoni hoonestu projekti autor on Ants Puhk aktsiaseltsist Tareke Projekt. Kuigi talv pole ehitustöödeks parim aastaaeg, lubab Kaitsa, et TEKET püsib graafikus ja ehitab esimese uue piirivalvekordoni valmis järgmise aasta 15. juuniks.

«Esimesed kaks uut kordonit tulevad täpselt sellised, nagu oleme soovinud,» ütleb Kaarel Kallak.

Kuna käib piirivalve restruktureerimine, pole veel täpselt teada, mitu piirivalvepiirkonda ja mitu kordonit tulevikus Eesti piirile jääb. «Kordonite perspektiivne paigutusskeem on olemas, aga see pole veel lõplik ja jääv,» märgib Kallak.

Piirivalveameti kinnisvaraosakonna ülem Rein Kikas kinnitab, et Eesti piirile oleks vaja ehitada 42 korralikku kordonihoonet, neist osa rannikule. Esmajärjekorras rajatakse uued kordonid idapoolsele kontrolljoonele nii alla- kui ülespoole Peipsit ja järve kaldale.

Kaarel Kallaku sõnul pole 1996. aasta riigieelarve projektis seni vahendeid ühegi uue kordoni ehitamise alustamiseks ette nähtud, raha on vaid tänavu alustatu lõpetamiseks.

«Tänavu on alustatud eeltöid Meremäe kordoni ja piirivalve Kagu-Eesti staabi rajamiseks,» märgib Kallak. Ehituskonkursi väljakuulutamine jääb ilmselt tuleva aasta teise poolde.

Kallaku arvates pole piirivalvekordonite ehitus riiklikul tasandil mitmeks aastaks ette planeeritud, mistõttu on raske tulevikuplaane teha.

Ühe uue kordoni rajamiseks kulub nii Saatses kui Gorodenkos üle viie miljoni krooni. Kui arvestada, et kavas on ehitada 42 uut kordonit, siis vajab piirivalveamet lähiaastail 210 miljonit krooni. Väheusutav, et sel aastatuhandel suudetakse ehitada üle kümne uue kordoni.

Vene pool avab ametlikult 1. detsembril Luhamaa piiripunkti vastas ?umilkinos uue tollipunkti, mille suurimad alltöövõtjad olid Eesti ehitusfirmad AS Savi ja SRV Eesti Ehitus. ?umilkino tollipunkti ehitusmaksumus oli 28 miljonit USA dollarit. Sama summa eest saaks valmis ehitada kõik Eesti piirivalvekordonid ja lisaks rajada Luhamaale moodsa tollipunkti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas