Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ametialaste kohtuhagide arv suureneb
Tema sõnul võib viimasel ajal märgata, et inimeste ja firmade teadlikkus oma õigustest hakkab kasvama. Kaasiku hinnangul annavad Eesti seadused piisaval hulgal võimalusi oma erialasel tööl vigu teinud isikute vastutusele võtmiseks.
Kutsealaste vigade tagajärgede traagilisus on erinev. Kui vea teeb kalakaitseinspektor, siis pole tagajärjed suure tõenäosusega nii tõsised, võrreldes sellega, kui vea teeb meedik.
Kui näiteks arsti ametialase vea tõttu tekib patsiendil komplikatsioon, mille tulemusel ta jääb lonkama, siis saab selle arsti vastutusele võtta. Kaasiku sõnul on selliste juhtude jaoks olemas praegu kehtiv endise ENSV tsiviilkoodeksi § 449.
Juhul kui hagejal õnnestub tõendada, et töötaja, olenemata tema elukutsest, tegevuse või tegevusetuse tulemusena kannatab keegi kahju, siis § 449 kohaselt vastutab nii tekitatud moraalse kui materiaalse kahju eest tööandja.
«Meil on praegu näiteks menetluses üks asi, kus panga töötajate kuritegeliku käitumise tõttu kaotas panga klient vähemalt 1,9 miljonit krooni,» lausus Kaasik.
Juhul kui õnnestub tõendada teenistujate süüd, vastutab tekkinud kahju eest pank. Seaduse järgi on organisatsioon kohustatud hüvitama kahju, mis on tekitatud tema töötajate süü läbi nende töö või teenistuskohustuste täitmisel.
Analoogseid kohtuasju komplitseerib Kaasiku sõnul aga asjaolu, et taolist kohtupraktikat on Eesti siiani väga vähe olnud.
Praegu on Viktor Kaasiku teadmist mööda teede korrashoiu eest vastutavate organisatsioonide vastu esitanud hagi vähemalt paar autojuhti, kes on teel olnud aukudes oma autosid vigastanud.
Samuti on algatatud hagi Pelgulinna sünnitusmaja töötajate vastu, kelle tegevuse tulemusel hukkus üks vastsündinu.
Viktor Kaasiku hinnangul ei teadvusta endale ilmselt paljud ametiisikud oma tegevusega kaasneva vastutuse suurust.
«On täiesti arusaamatu, kuidas saavad töötada näiteks kaubamajad, mille külastajate turvalisus ei ole garanteeritud. Üheski tsiviliseeritud riigis ei tuleks kõne allagi olukord, et riik laseks töötada sellistel objektidel, olles täiesti teadlik, et need ei vasta kehtestatud ehitusjärelevalve nõetele. Ilmselt on juba unustatud Marja poe õppetund,» märkis Kaasik.
Kaasik lisas, et tsiviliseeritud riikides on indiviidi õigused ja huvid palju paremini seadusega kaitsud kui riigi omad.