Ühispanga ratsukäigud

Tänases Äripäevas aval-datud artikkel «Eesti Ühispank armastab Figarot» mõjub küll negatiivselt välisemissiooni ettevalmistava Eesti Ühispanga mainele, kuid on vajalik, et näidata lugejatele, millisteks manöövriteks on pank kui usaldatavust müüv institutsioon valmis halbade laenude kättesaamiseks, häbenemata seejuures tõmmata raha ka maksumaksjate tagataskust.

Pankade üks põhilisi probleeme on oma võlgnikelt laenude ja intresside kättesaamine. Halbade ehk riskantsete laenude pärast on põhja läinud hulk panku Eestis ja kaugemalgi. Viimati raputas just laenudest tulenev kriis põhjalikult Läti pangandust.

Kui näiteks Tartu Kommertspanga hiilgeajal oli võimalik ka tagatiseta miljonilisi laene saada, siis nüüd pole see enam üheski Eestimaa pangas võimalik. Pank nõuab laenusummast vähemalt 1,3 korda kallimaks hinnatud panti. Tagatiseks sobivad suurfirmade ja teiste pankade garantiikirjad, kinnisvara, tootmisvahendid, mets, likviidsed aktsiad ja väärtpaberid. Kui laenusaaja ei suuda pangale tasuda intresse või põhilaenu, asub pank tagatise kallale.

Pankadel on suhteliselt vähe võimalusi saada väljaantud raha kiiresti tagasi. Võlglase pankroti väljakuulutamine on suhteliselt tüütu ja pikaldane protsess. Tunduvalt lihtsam on pangale panditud vara müüa. Pank võib seda teha ise või tellida teenuse endale lähedalseisvast maaklerikontorist.

Tänases lehes kirjeldatud juhul otsustas Ühispank ise võlgniku varaga tehinguid teha. Kui Sotsiaalpank kasutas oma viimasel tegutsemisaastal laenude tagasisaamiseks küllaltki jõuliste turvafirmade teenuseid, siis Ühispank püüdis oma raha tagasi saada suhteliselt segast maksuvaba ja varifirma skeemi kasutades.

Ühispangalt laenu võtnud ASi Figaro endiste omanike väitel lõpetas Ühispank firma krediteerimise just siis, kui pideva kasumi saamiseks olid kõik eeldused loodud ja tootmisbaasid korralikult välja ehitatud. Pankurid väidavad aga, et ASis Figaro polnud raamatupidamine korras, mistõttu firma endine juhtkond ja omanikud kaotasid panga usalduse.

Pank sai maksuvaba firma Tarvent teenuseid kasutades põhiosa ASile Figaro laenatud rahast tagasi ja võttis Figaro tegutsemise enda kontrolli alla. Tõsi, pangameeste kavalate ratsukäikude tõttu jäi Viljandimaa maksuametil saamata üle kolme miljoni krooni. Võimalik, et maksuamet kaebab Ühispanga töötajaist koosneva juhatusega ASi Figaro maksupettuse eest kohtusse. Panga juhtkond peab täna vastama riigi maksuametile, mil viisil pank tasub Viljandimaa maksuametile Figaro maksuvõla.

TKP pankrotihaldurid on võitnud sadakond kohtuprotsessi panga võlgnike vastu, kuid ehtsat raha pole märkimisväärselt laekunud. Pankrottide puhul nõuab menetlus ise mõnikord hoopis rohkem raha, kui võlausaldajad tegelikult tagasi saavad. Küllap seda peljates läkski Ühispank libedale teele ja püüdis enda kontrolli all olevate firmade abil ASile Figaro antud laene tasandada ning panga bilanssi puhastada.

Alati võib vaielda, kas mak-suvabade firmade abil maksuameti ülekavaldamine on seadusest möödahiilimine või hea äriidee. Kindlasti aga tasub ettevõtjal enne laenuvõtmist üheksa korda oma äriplaani mõõta ja alles kümnendal korral lõigata. Siis ei teki hiljem vajadust öelda, et pank haistis head äri ja pani asjale käpa peale. Võlg on võõra oma, see tuleb tagasi maksta ja seejärel leiab ka äritegevusest saadud kasum õige peremehe.