23. november 1995
Jaga lugu:

Solidaarsusleping toob kaasa kohustusi

Erastamisagentuuri arusaama järgi on ASil Esoil õigus võlanõue vaidlustada, sõltumata sellest, kas see esitatakse ühe või mõlema võlgniku vastu. Samuti on Eesti Kütus kohustatud võlanõuet vaidlustama kuni kohtuliku otsuseni.

Erastamisagentuuri nõukogus kolmapäeval langetatud otsuse järgi võimaldab see leping arvestada TKP nõuet ASi Esoil erastamisel vastavalt tema tegelikule väärtusele. «Tulevased pakkumused võivad olla mõningal määral madalamad, sõltuvalt sellest, kuidas hinnatakse võlanõuet,» märkis erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet.

Sarnet ütles, et TKP ligi 90 miljoni kroonine võlanõue Eesti Kütuse vastu oli ka üks põhjustest, miks erastamisagentuuri nõukogu tunnistas Esoili erastamispakkumused ebapiisavaks. «Kui oleks pakkumuste ostuhind olnud kordades kõrgem, mis oleks katnud igasugused võlanõuded, siis oleks seda nõuet olnud võimalik katta erastamisest laekunud rahast,» rääkis Sarnet.

19. mail ajakirjanduses välja kuulutatud ASi Esoil erastamise tingimustesse ei kuulunud RE Eesti Kütuse vastu esitatud võlanõuete katmine.

«Erastamine nendes tingimustes ei osutunud võimalikuks. Nõukogu ei olnud veendunud, et Esoili varad ja võlad olid jaotatud õiglaselt,» selgitas Sarnet. Ta lisas, et juriidiliselt oleks Esoili erastamisel olnud võimalik võlanõuet ja erastamisprotseduuri hoida lahus.

TKP 90 miljoni kroonise võlanõude Eesti Kütuse vastu ostis 25. oktoobril üks Esoili erastamises osalenud firmadest, AS AA-Õligrupp. Võlanõude ostuhind oli 59 miljoni kroonine võlanõue TKP vastu, mille firmale oli loovutanud selle Eesti Pangalt ostnud AS N-Terminaal. TKP pankrotihaldur Andrus Ansip märkis, et TKP ja AA-Õligrupi vahel oli tegemist ostu-müügitehinguga ning pooltevahelise lepingu sisu ei ole konfidentsiaalne.

Väino Sarnet lausus, et teoreetiliselt pole võlanõude omanikul erastamise seisukohast vahet. «Praktiliselt võib erineda selle nõude käsitlemine kohtus, olenevalt sellest, kes on nõude omanik, ja sellest, milline on poolte soov.»

Esoil pandi kolmapäeval erastamisjääkide hulka, erastamist jätkatakse pärast eespoolnimetatud lepingute sõlmimist.

Sarnet eitas, et AA-Õligrupp võiks jõuda erastamisagentuuriga nõude edasise käsitlemise osas kokkuleppele. Samas märkis ta, et nõue ei saa sisalduda pakkumushinnas, ent nõude käsitlemine võib sisalduda pakkumuse äriplaanis. «Igaüks võib äriplaanis selgitada, mida ta ettevõtte heaks täiendavalt teha plaanib,» lisas ta.

Sarnet ütles, et AA-Õligrupi esitatud taotlust näha aktsiaseltside Esoil, Termoil ja Coastal Baltic Holding vahelise lepingu lisasid asub erastamisagentuur käsitlema alles pärast uue erastamisvooru väljakuulutamist ning juhul, kui seal osaleb ka AA-Õligrupp. Esoili järelevalvenõukogu esimees Andres Tint ütles, et teeb täna majandusministrile ettepaneku sõlmida sellesisuline leping RE Eesti Kütus haldusnõukoguga ülejärgmisel nädalal. Ta lisas, et eelnevalt vaadatakse üle ka see, kas AA-Õligrupp omandas TKP võlanõude seaduslikult.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas