Lühiuudised

INKO Balti pank on sõlminud kohalike investoritega lepingud panga aktsiate ostmiseks, pärast lepingute täitmist tõuseb panga omakapital detsembri jooksul üle 50 miljoni krooni, ütles INKO Balti panga juhatuse esimees Jüri Trumm.

Trumm lausus, et osaliselt on uued aktsionärid panka sissemakseid juba teinud, hetkel on panga aktsiakapital umbes 20 miljonit krooni. Oktoobri lõpus oli aktsiakapital 15 miljonit krooni. Uute aktsionäride hulgas on Trummi kinnitusel nii ettevõtteid kui ka eraisikuid. Ka tulevikus soovib INKO Balti panga emapank INKO pank jääda pangas suurimaks aktsionäriks. Trummi sõnul on võimalik, et INKO pank teeb enne aasta lõppu investeeringu panga omavahenditesse mitte aktsiate ostuna, vaid investeeringuna täiendavatesse omavahenditesse.

Esialgu kavandas pank omakapitali nõude täitmiseks ühineda mõne Eesti kommertspangaga. «Ühinemine ei ole enam päevakorras,» lisas ta. ÄP

Tallinna linnakohus kuulutas teisipäeval välja Eesti suuruselt teise hulgimüügifirma Agrosif pankroti. Agrosifi pankrotihalduriks määras kohus Aavo Aadli.

Aadli sõnul on Agrosifi vastu võlakohustusi 32 miljoni krooni ulatuses. Lõplik võlanõuete kogusumma muutub kindlasti, ütles Aadli. BNS

Hiljemalt täna saabub Maapanka välisinvestori ülekanne aktsiakapitali suurendamiseks 68 miljoni kroonini, misjärel avalikustatakse välsinvestori nimi, ütles Maapanga juhatuse esimees Riho Hagel.

Hagel kinnitas, et investor on Kesk-Esuroopa päritolu. Paralleelselt on peetud läbirääkimisi Eesti Pangaga, et saada luba olulise osalusega aktsionäri lisandumiseks. Loa peaks Eesti Pank Hageli hinnangul andma lähipäevil.

Esmaspäeval otsustas Maapanga nõukogu jätta jõusse otsus kutsuda panga aktsionäride erakorraline üldkoosolek kokku 29. detsembril, s.o täna. Päevakorras on Keila Panga liitumisaruande ja -lepingu kinnitamine. Hagel märkis, et koosolek liitmislepingut ei kinnita, kuna liituv pank -- Keila Pank -- ja panga akstionärid on kirjutanud alla ja ka kinnitanud liitumislepingule Virumaa Kommertspangaga.

Oktoobri lõpu seisuga oli Maapanga bilansimaht 347 miljonit ning aktsiakapital 33,4 miljonit krooni. ÄP

Pankrotistunud OÜ Safrani pankrotihalduri Maire Armi sõnutsi on ostjate huvi laenukontori vara enampakkumise teel müümise vastu olnud vähene.

Lõplik otsus müüdava vara suhtes tehakse veebruaris. Suurema osa Safrani varast moodustavad Pae tänaval asuv restoran Löwenbrau ja samal tänaval asuv osaliselt renoveeritud kolmekorruseline kontorihoone.

Kuigi restorani alghinda ei ole kindlaks määratud, ütles Arm, et ta ei aktsepteeri alla kolme miljoni krooni suuruseid pakkumusi. Restoran annab tööd kuni 15 inimesele.

Pae tänav 25 asuva kontorihoone alghinnaks on määratud kuus miljonit krooni. Safrani ülejäänud vara hulka kuulub mitmesugust kontorimööblit ja -tehnikat. ÄP

Valitsus laseb detsembris vabaks viina ja piirituse hinna, mis seni olid riiklikult määratud, ütles rahandusminister Mart Opmann. Opmanni sõnul pole valitsuse ülesanne kontrollida ja kehtestada kaupade piirhinda.

Praegu kehtib piirhind jookide puhul, mis on kangemad kui 22 mahuprotsenti.

Riiklikult reguleeritud kange alkoholi hinna vabastamist taotles riigile kuuluv Eesti suurim alkohoolsete jookide valmistaja RAS Liviko. Opmann nentis, et küsimust arutati seoses kohtuvaidlusega, mille kohaselt Liviko väitis, et riiklikult kehtestatud kange alkoholi piirhind läheb vastuollu hinnaseadusega.

Liviko rahandusdirektor Tiit Õim ütles, et taotluse esitamisel lähtus ettevõte peamiselt riigi alkoholipoliitika vajakajäämistest. Riigieelarvele ei ole kasulik piirhind, kuna alkoholi riigimonopoli ei eksisteeri enam mitu aastat. BNS

Riigiprokurör Indrek Meelaku sõnul on prokuratuuri aastaid kestnud alafinantseerimise tulemusena võimatu tagada demokraatlikule riigile omast kohtupraktikat, kuna vaid 43% Tallinna kriminaalasju tuleb kohtus arutusele prokuröri osavõtul.

«Prokuröre lihtsalt ei jätku ja nende palk ei kutsu ka kedagi juurde,» rääkis Meelak. Ettenähtud 172 prokuröri kohast on komplekteeritud ainult 129. Selleks, et tagada õiguslik tasakaal kohtunike, advokaatide ja prokuröride vahel, on Meelaku sõnul vaja vähemalt 190 prokuröri.

1996. aastaks on riigieelarve projektis prokuratuurisüsteemi asutuste palgafondiks ette nähtud 12,45 miljonit krooni. «Töötajate palk tõuseb, aga mitte piisavalt,» lausus Meelak. «Peame normaalseks, et prokuröride palk moodustaks 85% kohtunike palgast, praegu on see 50%.» ÄP