Turgude keelamine pole lahendus jaekaubandusele

Õige ta on, et turumüüja ei täida ausalt turudeklaratsiooni ja jätab tavaliselt maksmata tulumaksu. Kuid tulumaksu kättesaamisega peab tegelema maksuamet, mitte konkureeriv kaupmees. Ilminguga, et turul müüdav pakendatud kaup pole pärit meie hulgikaupmeeste käest ja on riiki sisse toodud maksuvabalt, peab aga võitlema tolliamet. Müüdava kauba kvaliteedikontrolli, müügitingimuste ja keeleseaduse järgimist peavad nõudma selleks loodud ametkonnad. Ja nõudma seda mitte ainult turumüüjatelt, vaid ka kauplustelt, sest paraku ei erine päris paljude äride mikrokliima oluliselt turgude omast.

Jaekaupmeeste ainuke või-malus turgude arengule mitte jalgu jääda on käibe suurendamisega müüdava kauba hind alla lüüa ning senist suurt juurdehindlust vähendada. Seega võiks luua suuri, supermarket'i tüüpi selvehallide kette, mis suudaks kvaliteetse teenindamise, madala hinna ja suure kaubavalikuga ostjat ligi meelitada. Alles jääksid vaid need väikepoed, kes on orienteerunud kindlale kaubale või ostjaskonnale. Turul müüdaks sel juhul edasi talumeeste toodetud liha, lilli, kartuleid, käpikuid jms -- seega kaupa, mida traditsiooniliselt turul müüakse. Turukultuuri arendamiseks oleks aga ilmselt otstarbekas turud erastada.

Iga ühiskonnas leiduva näh-tuse ärakeelamisele peab eelnema põhjalik analüüs. Turundust ära keelata ei ole turumajandusele orienteeritud riigis võimalik, see tooks kaasa vaid lokkava varimajanduse. Küll aga saab turundust reguleerida, sätestades turunduses osalejatele täpsed müügitingimused ja määrates osalemise korra.

Ülejäänud mängureeglid kehtestab tururegulatsioon laiemas mõistes. Jaekaupmehel, kes oma ebamajanduslikust tegutsemisest tulenevat edutust põhjendab sama kaupa pakkuva turu olemasoluga, on aga vale teooria.