Tuul võib toota elektrit

Juba mitukümmend aastat annab Hugo Maide suvilale Orjakul voolu pisike tuulegeneraator. Samalaadsed generaatorid on veel Mellistes Tartumaal, Lüganusel Ida-Virumaal, Rakveres, Saaremaal ja Muhumaal.

Esimene tõsisem katsetus tuulegeneraatori kasutuselevõtuks tehti Hiiumaal Tahkunas sel aastal. Taani keskkonnafondi, Eesti keskkonnaministeeriumi ja Eesti keskkonnafondi raha abil on püstitatud 150kW võimsusega 30 meetri kõrgune tuulegeneraator. Ürituse initsiaator on Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse direktor Ruuben Post. «Jäänud on veel natuke välitöid ja seadistamist, ootame Taani spetsialiste ja paari detaili,» märkis Post.

Tema sõnul on hiidlastele elektrit tootma hakkava generaatori püstitamise põhieesmärk demonstreerida, et ka Eestis on võimalik sarnaselt Saksamaa või Taaniga tuulest elektrit saada. Tahkuna objekti maksumus on 3,1 miljonit krooni.

Tuul pole meil küll nii tugev kui Hollandi, Taani või Norra rannikul, kuid saartel, mererannal, Peipsi ja Võrtsjärve ääres on teadlaste uuringuil täiesti mõttekas kasutada tuuleenergiat.

Põhja-Saksamaal oli üks esimesi tuulest elektrienergiat tootma hakanud talunikke Julius Heinrich Jessen. Tema talu asub Põhjamere ääres Taani piiri lähedal Niebülli linna külje all. «Meie perekond peab siin juba kuuendat põlve talu, meil on 160 ha maad,» ütles Jessen.

«Põllumajandusega tegelemine toidab küll pere ära, kuid olulist tulu ei too,» lisas ta. See oligi üks põhjusi, miks Jessen hakkas tuulegeneraatoreid püstitama.

1988. aastal alustas tööd 30kW võimsusega generaator, mille püstipanek läks maksma 120 000 Saksa marka ja tootis voolu oma talu tarbeks. 1990. aastal ehitas Jessen veel kaks 250kW võimsusega generaatorit. «1991. aastal tekkis mul mõte püstitada 14 suurt tuulegeneraatorit ja muuta oma talu Osterhofi tuulepargiks,» ütles Jessen.

Kuigi Schleswig-Holsteini liidumaal oli käivitunud tuuleenergiaprogramm, ei olnud Jessenil oma projekti käivitamiseks lihtne raha leida. Aega nõudnud asjaajamise järel sai talunik Saksa riigilt sihtotstarbelist laenu 10,6 miljonit marka kümneks aastaks. Pankadest laenas Jessen kaks miljonit, fondidest sai 1,4 miljonit ja oma kapitali pani mängu 150 000 Saksa marka.

Jessen püstitas seitse Enercon-tüüpi 300kW ja seitse AN Bonus-tüüpi 450kW võimsusega tuulegeneraatorit. 35 meetri kõrgused mastikorpused veeti treileriga kohale Taanist ja Bremenist. Iga tuulegeneraatori vundament ulatub kümne meetri sügavusele maa all.

Praegu toodab Osterhofi tuulepark üle 12 miljoni kWh elektrienergiat aastas. Saksa riik maksab Jessenile ka-heksa penni iga toodetud kilovatt-tunni eest. «Minu toodetud elektrit tarbib ligi 4000 majapidamist,» ütles Jessen uhkusega. Parema tuulega päevadel toob üks tuulegeneraator talle tulu kuni 500 marka.

Pärast tuulepargi rajamist Julius Heinrich enam põldu ei künna. Ta on ostnud kokku poolsada korterit Niebüllis, Kielis ja Lübeckis ning rendib neid välja.

Möödunud nädalal peeti Tartus põllumajandusülikoolis taastuva energia alane konverents, kus osalesid ka Saksa, Soome ja Taani spetsialistid. Arupidamise üks eestvedajaid, põllumajandusülikooli keskkonnaaparatuuri labori juhataja Valdur Tiit märkis, et Taanis on viimase kümne aasta jooksul tuuleenergia kasutamine elavnenud üle 50 ja Saksamaal üle 200 korra. «Pole alust arvata, et seal tegeldakse perspektiivitu asjaga,» ütles Tiit.

Tuuleenergia kasutuselevõtt on üha rohkem päevakorras Soomes, Rootsis ja Norras. «Soomes on kavas aastaks 2005 püstitada 100MW koguvõimsusega generaatorid,» ütles tehnikadoktor Seppo Islander.

Tartus moodustati tuuleenergia komisjon, kes töötab välja Eesti tuuleenergia programmi. Ajakirjas Keskkonnatehnoloogia hakatakse tutvustama võimalusi taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. Kavas on luua Eesti tuuleenergia fond.