Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuul võib toota elektrit

    Juba mitukümmend aastat annab Hugo Maide suvilale Orjakul voolu pisike tuulegeneraator. Samalaadsed generaatorid on veel Mellistes Tartumaal, Lüganusel Ida-Virumaal, Rakveres, Saaremaal ja Muhumaal.
    Esimene tõsisem katsetus tuulegeneraatori kasutuselevõtuks tehti Hiiumaal Tahkunas sel aastal. Taani keskkonnafondi, Eesti keskkonnaministeeriumi ja Eesti keskkonnafondi raha abil on püstitatud 150kW võimsusega 30 meetri kõrgune tuulegeneraator. Ürituse initsiaator on Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse direktor Ruuben Post. «Jäänud on veel natuke välitöid ja seadistamist, ootame Taani spetsialiste ja paari detaili,» märkis Post.
    Tema sõnul on hiidlastele elektrit tootma hakkava generaatori püstitamise põhieesmärk demonstreerida, et ka Eestis on võimalik sarnaselt Saksamaa või Taaniga tuulest elektrit saada. Tahkuna objekti maksumus on 3,1 miljonit krooni.
    Tuul pole meil küll nii tugev kui Hollandi, Taani või Norra rannikul, kuid saartel, mererannal, Peipsi ja Võrtsjärve ääres on teadlaste uuringuil täiesti mõttekas kasutada tuuleenergiat.
    Põhja-Saksamaal oli üks esimesi tuulest elektrienergiat tootma hakanud talunikke Julius Heinrich Jessen. Tema talu asub Põhjamere ääres Taani piiri lähedal Niebülli linna külje all. «Meie perekond peab siin juba kuuendat põlve talu, meil on 160 ha maad,» ütles Jessen.
    «Põllumajandusega tegelemine toidab küll pere ära, kuid olulist tulu ei too,» lisas ta. See oligi üks põhjusi, miks Jessen hakkas tuulegeneraatoreid püstitama.
    1988. aastal alustas tööd 30kW võimsusega generaator, mille püstipanek läks maksma 120 000 Saksa marka ja tootis voolu oma talu tarbeks. 1990. aastal ehitas Jessen veel kaks 250kW võimsusega generaatorit. «1991. aastal tekkis mul mõte püstitada 14 suurt tuulegeneraatorit ja muuta oma talu Osterhofi tuulepargiks,» ütles Jessen.
    Kuigi Schleswig-Holsteini liidumaal oli käivitunud tuuleenergiaprogramm, ei olnud Jessenil oma projekti käivitamiseks lihtne raha leida. Aega nõudnud asjaajamise järel sai talunik Saksa riigilt sihtotstarbelist laenu 10,6 miljonit marka kümneks aastaks. Pankadest laenas Jessen kaks miljonit, fondidest sai 1,4 miljonit ja oma kapitali pani mängu 150 000 Saksa marka.
    Jessen püstitas seitse Enercon-tüüpi 300kW ja seitse AN Bonus-tüüpi 450kW võimsusega tuulegeneraatorit. 35 meetri kõrgused mastikorpused veeti treileriga kohale Taanist ja Bremenist. Iga tuulegeneraatori vundament ulatub kümne meetri sügavusele maa all.
    Praegu toodab Osterhofi tuulepark üle 12 miljoni kWh elektrienergiat aastas. Saksa riik maksab Jessenile ka-heksa penni iga toodetud kilovatt-tunni eest. «Minu toodetud elektrit tarbib ligi 4000 majapidamist,» ütles Jessen uhkusega. Parema tuulega päevadel toob üks tuulegeneraator talle tulu kuni 500 marka.
    Pärast tuulepargi rajamist Julius Heinrich enam põldu ei künna. Ta on ostnud kokku poolsada korterit Niebüllis, Kielis ja Lübeckis ning rendib neid välja.
    Möödunud nädalal peeti Tartus põllumajandusülikoolis taastuva energia alane konverents, kus osalesid ka Saksa, Soome ja Taani spetsialistid. Arupidamise üks eestvedajaid, põllumajandusülikooli keskkonnaaparatuuri labori juhataja Valdur Tiit märkis, et Taanis on viimase kümne aasta jooksul tuuleenergia kasutamine elavnenud üle 50 ja Saksamaal üle 200 korra. «Pole alust arvata, et seal tegeldakse perspektiivitu asjaga,» ütles Tiit.
    Tuuleenergia kasutuselevõtt on üha rohkem päevakorras Soomes, Rootsis ja Norras. «Soomes on kavas aastaks 2005 püstitada 100MW koguvõimsusega generaatorid,» ütles tehnikadoktor Seppo Islander.
    Tartus moodustati tuuleenergia komisjon, kes töötab välja Eesti tuuleenergia programmi. Ajakirjas Keskkonnatehnoloogia hakatakse tutvustama võimalusi taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. Kavas on luua Eesti tuuleenergia fond.
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Arhitektist linnaametnik siksakitab huvide konfliktide vahel
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.