Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuul võib toota elektrit

    Juba mitukümmend aastat annab Hugo Maide suvilale Orjakul voolu pisike tuulegeneraator. Samalaadsed generaatorid on veel Mellistes Tartumaal, Lüganusel Ida-Virumaal, Rakveres, Saaremaal ja Muhumaal.
    Esimene tõsisem katsetus tuulegeneraatori kasutuselevõtuks tehti Hiiumaal Tahkunas sel aastal. Taani keskkonnafondi, Eesti keskkonnaministeeriumi ja Eesti keskkonnafondi raha abil on püstitatud 150kW võimsusega 30 meetri kõrgune tuulegeneraator. Ürituse initsiaator on Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse direktor Ruuben Post. «Jäänud on veel natuke välitöid ja seadistamist, ootame Taani spetsialiste ja paari detaili,» märkis Post.
    Tema sõnul on hiidlastele elektrit tootma hakkava generaatori püstitamise põhieesmärk demonstreerida, et ka Eestis on võimalik sarnaselt Saksamaa või Taaniga tuulest elektrit saada. Tahkuna objekti maksumus on 3,1 miljonit krooni.
    Tuul pole meil küll nii tugev kui Hollandi, Taani või Norra rannikul, kuid saartel, mererannal, Peipsi ja Võrtsjärve ääres on teadlaste uuringuil täiesti mõttekas kasutada tuuleenergiat.
    Põhja-Saksamaal oli üks esimesi tuulest elektrienergiat tootma hakanud talunikke Julius Heinrich Jessen. Tema talu asub Põhjamere ääres Taani piiri lähedal Niebülli linna külje all. «Meie perekond peab siin juba kuuendat põlve talu, meil on 160 ha maad,» ütles Jessen.
    «Põllumajandusega tegelemine toidab küll pere ära, kuid olulist tulu ei too,» lisas ta. See oligi üks põhjusi, miks Jessen hakkas tuulegeneraatoreid püstitama.
    1988. aastal alustas tööd 30kW võimsusega generaator, mille püstipanek läks maksma 120 000 Saksa marka ja tootis voolu oma talu tarbeks. 1990. aastal ehitas Jessen veel kaks 250kW võimsusega generaatorit. «1991. aastal tekkis mul mõte püstitada 14 suurt tuulegeneraatorit ja muuta oma talu Osterhofi tuulepargiks,» ütles Jessen.
    Kuigi Schleswig-Holsteini liidumaal oli käivitunud tuuleenergiaprogramm, ei olnud Jessenil oma projekti käivitamiseks lihtne raha leida. Aega nõudnud asjaajamise järel sai talunik Saksa riigilt sihtotstarbelist laenu 10,6 miljonit marka kümneks aastaks. Pankadest laenas Jessen kaks miljonit, fondidest sai 1,4 miljonit ja oma kapitali pani mängu 150 000 Saksa marka.
    Jessen püstitas seitse Enercon-tüüpi 300kW ja seitse AN Bonus-tüüpi 450kW võimsusega tuulegeneraatorit. 35 meetri kõrgused mastikorpused veeti treileriga kohale Taanist ja Bremenist. Iga tuulegeneraatori vundament ulatub kümne meetri sügavusele maa all.
    Praegu toodab Osterhofi tuulepark üle 12 miljoni kWh elektrienergiat aastas. Saksa riik maksab Jessenile ka-heksa penni iga toodetud kilovatt-tunni eest. «Minu toodetud elektrit tarbib ligi 4000 majapidamist,» ütles Jessen uhkusega. Parema tuulega päevadel toob üks tuulegeneraator talle tulu kuni 500 marka.
    Pärast tuulepargi rajamist Julius Heinrich enam põldu ei künna. Ta on ostnud kokku poolsada korterit Niebüllis, Kielis ja Lübeckis ning rendib neid välja.
    Möödunud nädalal peeti Tartus põllumajandusülikoolis taastuva energia alane konverents, kus osalesid ka Saksa, Soome ja Taani spetsialistid. Arupidamise üks eestvedajaid, põllumajandusülikooli keskkonnaaparatuuri labori juhataja Valdur Tiit märkis, et Taanis on viimase kümne aasta jooksul tuuleenergia kasutamine elavnenud üle 50 ja Saksamaal üle 200 korra. «Pole alust arvata, et seal tegeldakse perspektiivitu asjaga,» ütles Tiit.
    Tuuleenergia kasutuselevõtt on üha rohkem päevakorras Soomes, Rootsis ja Norras. «Soomes on kavas aastaks 2005 püstitada 100MW koguvõimsusega generaatorid,» ütles tehnikadoktor Seppo Islander.
    Tartus moodustati tuuleenergia komisjon, kes töötab välja Eesti tuuleenergia programmi. Ajakirjas Keskkonnatehnoloogia hakatakse tutvustama võimalusi taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. Kavas on luua Eesti tuuleenergia fond.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Esmaspäev tõi USA aktsiaturule tõusu: kõik sektorid lõpetasid rohelises
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Katre Kõvask: konkurents on karm, tegutseme kaugemate turgude nimel
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.