• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maa hinna selgitab välja ikkagi turg

    Palju poleemikat tekitanud maareformi seaduse muutmine kiirendaks vastupidi paljude riigisfääri ametnike arvamusele maa jõudmist tsiviilkäibesse ja soodustaks praegu paigal tammuva kinnisvaraturu arengut. Siiani on kinnisvaraturul sooritatud tehingutest olnud vähemalt 95% seotud vallasasjadega. Kogu majandus on takerdunud paisu taha, oodates maa ostu-müügivõimalust. Nõudlus turul pakutava põllumajandusliku maa, ärimaa või muu sihtotstarbega maa järele on olemas. Kui jõustuks maareformi seaduse muudatus, mis lubaks õigustatud subjektil nõudeõigust loovutada, tuleks turule rohkesti tagastatavat maad ja selle kaudu kujuneks kiiresti välja pilt maa tegelikust hinnast.
    Hetkel on raske määrata maa hinda väljaspool suuremaid linnu, kus saab maa väärtuse välja arvutada hoonestusõiguse kaudu, st sinna rajatavate hoonete ja selle tulukuse kaudu. Põllumajandusmaa hinda on raske määrata, sest põllumaa kui tootmisvahend täna suuri kasumeid ei tooda. Turul toimuvate maaostu tehingute väärtuseks võetakse sageli metsamaa väärtus, sest metsa järgi on võimalik määrata maa tulukust. Ainult, et põllumaad soovitakse osta väga vähe ja sedagi vaid juhul, kui põllumaa asub strateegiliselt heas kohas (nt Harju maakonnas suuremate teede ristumiskohas).
    Esiteks investeering, mis maasse tehakse. Sellele lisandub laenuprotsent, sest raha ju maksab. Samuti lisandub ostuhinnale maamaks, mis on riigi poolt määratud, 1% maa maksustamise hinnast. Teine faktor on hoonete halduskulud, tehnikale, metsa ülestöötamisele, korrashoiule vm tehtavad halduskulud ning lõpuks kujundavad hinda servituurid, maa kasututse piirangud, nagu näiteks krunti läbivad elektriliinid, gaasitrassid jms.
    Miks ei saa võtta maa tegelikuks hinnaks riigi määratud maa maksustamise hinda? Põhjus on selles, et riik arvutab maa maksustamise hinna näiteks metsamaa puhul puhastulu meetodi kaudu, mis on fikseeritud mingil ajahetkel. Riik ei arvesta seega turul tegelikult toimuvate muutustega ja ka paljude väliste jõududega, mis mõjutavad nii ettevõtja kui maaomaniku tegevust ja seeläbi kõigutavad hindu turul. Kogu mets ei ole kohe raiutav ja puiduna müüdav. Praeguse inflatsioonitempo juures kaotab see raha oma väärtuse tunduvalt lühema aja jooksul. Seega viib riigi kehtestatud maa maksustamishind paljud omanikud eksiarvamusele, nagu oleks see maa turuhind. Võrdluseks võib tuua riigi noteeritud EVP nominaalväärtuse.
    Maareformi seaduse muutmisel on nii tugevaid kui nõrku külgi. Seaduse muutmise korral seniste ettepanekute kohaselt väheneksid maa mõõdistamise järjekorrad. Õigusjärgsed subjektid müüksid ära nõudeõiguse ja vabaneksid kogu tagastamisprotsessi keerukusest. Tänu sellele tuleks maa müüki ja selekteeruks välja -- kes tahab omanikuks hakata, kes mitte. Nõudeõiguse müügi korral tuleks kompensatsioon maa tagastamisest inimestele tagasi sisuliselt turuhinna kaudu.
    Negatiivseks küljeks on, et näiteks omanikuks saada, tuleb teha tagastamise protsessis lisakulutusi maa mõõdistamisele. Probleeme võib tekitada ka kaardi alusel tagastatud maade mahamõõdistamine, millega võivad kaasneda piirivaidlused.
    Senise diskussiooni käigus on selgunud, et osa poliitilisi jõude ei soovi seadust muuta: tekkivat järjekordne segadus ja seisak. Riigi pakutava maa hinna ja turuhinna vahel tekib kindlasti erinevus, sest eraettevõtja on nõudluse-pakkumise kaudu turu muudatustega paremini kursis. Maareformi seaduse muutmine kiirendaks tagastamisprotsessi ja maa minekut tsiviilkäibesse ning selgitaks välja sihtotstarbelise maa hinna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).