Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maa hinna selgitab välja ikkagi turg

    Palju poleemikat tekitanud maareformi seaduse muutmine kiirendaks vastupidi paljude riigisfääri ametnike arvamusele maa jõudmist tsiviilkäibesse ja soodustaks praegu paigal tammuva kinnisvaraturu arengut. Siiani on kinnisvaraturul sooritatud tehingutest olnud vähemalt 95% seotud vallasasjadega. Kogu majandus on takerdunud paisu taha, oodates maa ostu-müügivõimalust. Nõudlus turul pakutava põllumajandusliku maa, ärimaa või muu sihtotstarbega maa järele on olemas. Kui jõustuks maareformi seaduse muudatus, mis lubaks õigustatud subjektil nõudeõigust loovutada, tuleks turule rohkesti tagastatavat maad ja selle kaudu kujuneks kiiresti välja pilt maa tegelikust hinnast.
    Hetkel on raske määrata maa hinda väljaspool suuremaid linnu, kus saab maa väärtuse välja arvutada hoonestusõiguse kaudu, st sinna rajatavate hoonete ja selle tulukuse kaudu. Põllumajandusmaa hinda on raske määrata, sest põllumaa kui tootmisvahend täna suuri kasumeid ei tooda. Turul toimuvate maaostu tehingute väärtuseks võetakse sageli metsamaa väärtus, sest metsa järgi on võimalik määrata maa tulukust. Ainult, et põllumaad soovitakse osta väga vähe ja sedagi vaid juhul, kui põllumaa asub strateegiliselt heas kohas (nt Harju maakonnas suuremate teede ristumiskohas).
    Esiteks investeering, mis maasse tehakse. Sellele lisandub laenuprotsent, sest raha ju maksab. Samuti lisandub ostuhinnale maamaks, mis on riigi poolt määratud, 1% maa maksustamise hinnast. Teine faktor on hoonete halduskulud, tehnikale, metsa ülestöötamisele, korrashoiule vm tehtavad halduskulud ning lõpuks kujundavad hinda servituurid, maa kasututse piirangud, nagu näiteks krunti läbivad elektriliinid, gaasitrassid jms.
    Miks ei saa võtta maa tegelikuks hinnaks riigi määratud maa maksustamise hinda? Põhjus on selles, et riik arvutab maa maksustamise hinna näiteks metsamaa puhul puhastulu meetodi kaudu, mis on fikseeritud mingil ajahetkel. Riik ei arvesta seega turul tegelikult toimuvate muutustega ja ka paljude väliste jõududega, mis mõjutavad nii ettevõtja kui maaomaniku tegevust ja seeläbi kõigutavad hindu turul. Kogu mets ei ole kohe raiutav ja puiduna müüdav. Praeguse inflatsioonitempo juures kaotab see raha oma väärtuse tunduvalt lühema aja jooksul. Seega viib riigi kehtestatud maa maksustamishind paljud omanikud eksiarvamusele, nagu oleks see maa turuhind. Võrdluseks võib tuua riigi noteeritud EVP nominaalväärtuse.
    Maareformi seaduse muutmisel on nii tugevaid kui nõrku külgi. Seaduse muutmise korral seniste ettepanekute kohaselt väheneksid maa mõõdistamise järjekorrad. Õigusjärgsed subjektid müüksid ära nõudeõiguse ja vabaneksid kogu tagastamisprotsessi keerukusest. Tänu sellele tuleks maa müüki ja selekteeruks välja -- kes tahab omanikuks hakata, kes mitte. Nõudeõiguse müügi korral tuleks kompensatsioon maa tagastamisest inimestele tagasi sisuliselt turuhinna kaudu.
    Negatiivseks küljeks on, et näiteks omanikuks saada, tuleb teha tagastamise protsessis lisakulutusi maa mõõdistamisele. Probleeme võib tekitada ka kaardi alusel tagastatud maade mahamõõdistamine, millega võivad kaasneda piirivaidlused.
    Senise diskussiooni käigus on selgunud, et osa poliitilisi jõude ei soovi seadust muuta: tekkivat järjekordne segadus ja seisak. Riigi pakutava maa hinna ja turuhinna vahel tekib kindlasti erinevus, sest eraettevõtja on nõudluse-pakkumise kaudu turu muudatustega paremini kursis. Maareformi seaduse muutmine kiirendaks tagastamisprotsessi ja maa minekut tsiviilkäibesse ning selgitaks välja sihtotstarbelise maa hinna.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Adani Group: järjekordne suur petuskeem raputas maailma
India mogul Gautam Adani, kes veel jaanuari alguses maadles Elon Muskiga teise koha pärast maailma rikkaimate nimekirjas, on vähem kui kuu aja jooksul kaotanud nimekirjas 20 positsiooni.
India mogul Gautam Adani, kes veel jaanuari alguses maadles Elon Muskiga teise koha pärast maailma rikkaimate nimekirjas, on vähem kui kuu aja jooksul kaotanud nimekirjas 20 positsiooni.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Tele2 Eesti juht lahkub ametist
Telekomifirma Tele2 Eesti ettevõtte juht Chris Robbins on otsustanud lahkuda ametist ja Eestist.
Telekomifirma Tele2 Eesti ettevõtte juht Chris Robbins on otsustanud lahkuda ametist ja Eestist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.