Maa hinna selgitab välja ikkagi turg

Miks ei saa võtta maa tegelikuks hinnaks riigi määratud maa maksustamise hinda? Põhjus on selles, et riik arvutab maa maksustamise hinna näiteks metsamaa puhul puhastulu meetodi kaudu, mis on fikseeritud mingil ajahetkel. Riik ei arvesta seega turul tegelikult toimuvate muutustega ja ka paljude väliste jõududega, mis mõjutavad nii ettevõtja kui maaomaniku tegevust ja seeläbi kõigutavad hindu turul. Kogu mets ei ole kohe raiutav ja puiduna müüdav. Praeguse inflatsioonitempo juures kaotab see raha oma väärtuse tunduvalt lühema aja jooksul. Seega viib riigi kehtestatud maa maksustamishind paljud omanikud eksiarvamusele, nagu oleks see maa turuhind. Võrdluseks võib tuua riigi noteeritud EVP nominaalväärtuse.

Maareformi seaduse muutmisel on nii tugevaid kui nõrku külgi. Seaduse muutmise korral seniste ettepanekute kohaselt väheneksid maa mõõdistamise järjekorrad. Õigusjärgsed subjektid müüksid ära nõudeõiguse ja vabaneksid kogu tagastamisprotsessi keerukusest. Tänu sellele tuleks maa müüki ja selekteeruks välja -- kes tahab omanikuks hakata, kes mitte. Nõudeõiguse müügi korral tuleks kompensatsioon maa tagastamisest inimestele tagasi sisuliselt turuhinna kaudu.

Negatiivseks küljeks on, et näiteks omanikuks saada, tuleb teha tagastamise protsessis lisakulutusi maa mõõdistamisele. Probleeme võib tekitada ka kaardi alusel tagastatud maade mahamõõdistamine, millega võivad kaasneda piirivaidlused.

Senise diskussiooni käigus on selgunud, et osa poliitilisi jõude ei soovi seadust muuta: tekkivat järjekordne segadus ja seisak. Riigi pakutava maa hinna ja turuhinna vahel tekib kindlasti erinevus, sest eraettevõtja on nõudluse-pakkumise kaudu turu muudatustega paremini kursis. Maareformi seaduse muutmine kiirendaks tagastamisprotsessi ja maa minekut tsiviilkäibesse ning selgitaks välja sihtotstarbelise maa hinna.