Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enda nõudmist nüüd raske täita
Riigikogu lükkas järjekordselt järgmisesse nädalasse Eesti Panga möödunud aasta aruande kinnitamise. Kevadel avalikustatud 170miljoniline kahjum andis tollal mõningatele koond-, eriti aga keskmeestele põhjust nõuda Eesti Panga seaduse muutmist, mis nägi keskpanga kahjumi katteks ette reservkapitali (31.12.94 seisuga 30 miljonit krooni) või ka põhikapitali (89 miljonit). Nüüd lepitakse vaid keskpanga 1,1miljardilisest erireservist 230 miljoni kantimisega reservkapitali, millega siis kahjum katta.
Hoolimata asjaolust, et Eesti Panga 1993. aasta aruande kinnitamisel oli halbade laenude mahakandmise nõue just riigikogu otsuses sees, nähakse nüüd sellega hirmsasti vaeva. Rahvasaadikud ei kujutanud kahe aasta eest vist siiski päris täpselt ette, missuguseid laene oli iseseisvumise algusaastatel keskpangalt nõutud ning mida viimane ehk liiga kergekäeliselt ka andis. Võttis ju ka näiteks Tiit Vähi esimene valitsus Eesti Pangast 54 miljonit ega maksnud seda tagasi.