Üheksa kuuga laekus keskkonnafondi saastekahju hüvitisi 25,1 miljonit krooni, sealhulgas jäätmete pealt 10,8 miljonit, vee reostamise eest 9,1 miljonit ja välisõhu saastamise pealt 5,2 miljonit krooni.
Jäätmeid tekitasid kõige rohkem Eesti Energia, Eesti Põlevkivi ja RAS Kiviter. Vett reostasid kõige rohkem Tallinna, Tartu ja Kohtla-Järve linn.
Suurimad õhusaastajad olid Balti ja Eesti soojuselektrijaam ning Tallinna linn.
Lisanduvate jäätmete hulk on käesoleval aastal vähenenud ja saastemaksu lisandumine on tingitud eeskätt maksumäära tõusust inflatsioonikoefitsiendi võrra.
«Kuigi maksumäär saaste tekitamise eest on Eestis suhteliselt väike, on ettevõtted siiski püüdnud saaste hulka vähendada,» kinnitas keskkonnafondi nõukogu esinaine Eva Kraam. «Need on kulud, mida annaks vähendada.»
Eeskätt tuleb Kraami sõnul esile tõsta Tallinna heitveepuhastust, millesse on viimase nelja aasta jooksul investeeritud üle saja miljoni krooni ja mille tulemusena on Tallinna puhastamata reovee kogus viimase kahe aasta jooksul vähenenud üle 20 korra, merre lastavate saasteainete kogus aga üle viie korra.
Seotud lood
Reklaamiagentuuri La Ecwador tegevjuht Heily Aavik ja loovjuht Taavi Lehari võtavad Äripäeva raadio värskes saates luubi alla järgmise aasta turundusstrateegia ja eelarve koostamise ning annavad soovitusi, kuidas kitsamal ajal targalt toimetada.