Rumba aeg saab läbi

Mõni päev pärast suure-mate välisinvestorite austamist restoranis Gloria saabus põrutav uudis aktsiaseltsist Eesti Tubakas: tuumikinvestor Svenska Tobaks lubab lõpetada edasised investeeringud Eestis ja kaalub tootmise jätkamist välismaal!

Rootsi välgumihklite, tiku- ja tubakatööstuse suveräänse liidri Swedish Matchi tütarfirma Svenska Tobaks on viimase kahe-kolme aastaga Eesti Tubakasse (endine riigiettevõte Leek) investeerinud 220 miljonit krooni, mis on suuruselt kolmas välisinvesteering Eesti ettevõttesse. Firma käive, mis 1993. ja 1994. aastal püsis 180--190 miljoni krooni vahel, tõuseb sel aastal ettevõtte juhtkonna andmeil 320 miljoni krooni taha. Mis siis nüüd korraga lahti on, et peale sellist käibehüpet otsustatakse loobuda? Miks muutus Eestis sigarettide tootmine üleöö ebarentaabliks? Kogu Eesti oli ju veel hiljuti rõõmsaid rumbatantsijaid täis kleebitud!

Eesti Tubaka käibe kasvu põhjus on lihtne: 1994. a suvel vastu võetud tubaka aktsiisi seaduse järgi hakkas 1995. aasta 1. jaanuarist imporditud sigarettide suhtes kehtima aktsiisimaks kolm krooni paki pealt, samal ajal maksustati Eestis toodetud sigaretid vaid kuni ühe krooniga. Arvestades veel ka 30--35protsendilist inflatsiooni pole ime, et Eesti Tubaka käive peaaegu kahekordistus. Alates tuleva aasta 1. jaanuarist on aktsiisimaks kõikidele võrdne, seega ülekohut ei ole, kaovad vaid Eesti Tubaka kasvuhoonetingimused. Põhjust, miks Eesti Tubakas ei suuda oma toote hinna osas konkureerida välismaiste analoogidega, tuleb otsida ettevõttes endas, mitte valitsuse vaenulikus maksupoliitikas ega ka salakaubas, mis sigaretiturul moodustab erinevatel hinnangutel 5--10%.

Pole saladus, et kui Svenska Tobaks Eestisse investeerima hakkas, sirendas neil silme ees avar Vene turg. Sinna oleks olnud hea müüa tagasihoidliku kvaliteedi, ent korraliku väljanägemise ning madala hinnaga sigarette, nagu näiteks Rumba. Paraku see plaan ei täitunud, kuna Venemaa kehtestas juba kahe aasta eest Eesti kaupade suhtes kahekordse tollimaksu. Rootslased jäid ootama olukorra normaliseerumist, kuid ooteaeg on väga pikaks veninud. Eesti turg on aga väike, Lätis ja Leedus laiutab USA hiiglane Philip Morris.

Küllap on firma juhatus otsustanud, et Eestis ootamise ja lootmise asemel on mõttekam toota Venemaal, Peterburis näiteks. Sigarette võiks lisaks Vene turule, kui neid veel üle jääb, müüa ka meile, sest Eesti poolt teatavasti tollibarjääre ei ole. Jutt ootamatust aktsiisimaksust on vaid ettekääne tootmise lõpetamiseks perspektiivitus piirkonnas. See, et alates 1. jaanuarist 1996 hakkab siin toodetud sigaretipakk maksma kaks krooni rohkem kui tänavu, oli teada juba poolteist aastat tagasi.

Tõenäosus, et rahandusmi-nister Mart Opmann oma määrusega seaduse jõustumist edasi nihutab ning Eesti Tubaka kasvuhoonetingimused säilitab, on väike. Eesti liitumine maailma kaubandusorganisatsiooniga tähendab seda, et me ei saa kehtestada diferentseeritud aktsiisimakse. Me võime küll kasutada kaitsetolle, kuid vaevalt loob valitsus ohtliku pretsedendi ühe ettevõtte heaolu säilitamise nimel. Kui anda järele suurinvestori väljapressimiskatsele ja teha seekord erand, võib see tähendada, et näpu asemel läheb terve käsi. Svenska Tobaks ei ole kindlasti ainus ettevõte, mille tegevusele tuleks kasuks mingi soodustus.