4. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Aastavahetus võttis endaga kaasa viis Eesti kommertspanka

Kaja Kell Eesti Panga infoosakonnast hindas pankade nõude täitmise protsessi küllalt valutuks. «Pankadel pole olnud probleeme sellega, kust leida nõude täitmiseks vahendeid, vaid sellega, millises vormis kapitali omavahenditesse kaasata,» nentis Kell.

Ainukesena jäi tõsiselt omakapitali nõude täitmise rataste vahele Ameerika Balti pank. Keskpanga presidendi selle aasta esimese määrusega peatas Eesti Pank 2. jaanuaril Ameerika Balti panga tegevuslitsentsi kuni 9. jaanuarini, mil lõpliku otsuse litsentsi äravõtmise või jätkamise kohta teeb Eesti Panga nõukogu.

Üle aasta tagasi algasid jutud pankade ühinemisest. Ühinemise võimalikkust kompasid Krediidipank, EVEA pank ja Innovatsioonipank. Plaanid jäid aga teostamata ja tänaseks on kõik kolm panka ületanud omakapitali nõude iseseisvalt.

Septembri teisel poolel kirjutas EVEA pank alla lepingule, mille kohaselt grupp ?veitsi investoreid omandas 33% panga laiendatud aktsiakapitalist. Suurim osanik investorite grupis oli Belesta Holding AG. ?veitsi investorid tegid aktsiate eest sissemakse nominaalväärtusega võrdses summas, s.o 15 mln krooni, ja hetkega tõusis panga omakapital 53 miljonini.

Kohustuslik omakapitali nõue kiirendas Innovatsioonipanga juhatuse esimehe Alex Genini juhitava Euro Capital Groupi sissemaksed Innovatsioonipanga omakapitali. Euro Capital Group ostis 3,5 miljoni USA dollari (40,6 mln krooni) väärtuses panga emiteeritud allutatud võlakohustusi, millest osa konverteeriti ümber aktsiateks. Vajalik 50 miljonit krooni täitus Innovatsioonipangal novembris, kuu lõpuks oli panga omakapital 52,3 miljonit krooni.

Krediidipanga president Rein Otsason teatas detsembri alguses, et Krediidipanga omakapital suurenes eelmisel kuul 10,9 miljoni krooni võrra, ulatudes 52,4 miljoni kroonini. Suurem osa puuduvatest vahenditest, üle seitsme miljoni krooni, saadi pikaajaliste investeeringute ümberhindamise tulemusena.

Rohkem kui aasta tagasi moodustus ka teine võimalike ühinejate grupp -- Tallinna Pank, Eesti Forekspank ja Raepank. Neist kaks viimast otsustasid eelmise aasta 23. novembril kavandatu realiseerida ning kirjutasid alla ühinemislepingule.

Krediidiasutuste seaduse- le tuginedes on Raepanga ja Forekspanga ühinemise puhul tegemist liitumisega. Lepingu sõlmimisel polnud Raepank 50 miljoni kroonist omakapitali piiri ületanud.

Enne ühinemislepingule allakirjutamist jõudis Raepank emiteerida 10,5 miljoni krooni ulatuses allutatud kohustusi 15 miljoni kroonisest emissioonist. Viis miljonit Rootsi krooni (8,85 mln krooni) panga omakapitali paigutada lubanud Swedfundi näol oli olemas ostja ka ülejäänud emissioonile. Nõude täitmiseks kavandati ka aktsiaemissiooni läbiviimist paari strateegilise investori abil. Pärast ühinemislepingu sõlmimist lükkusid tehingud Swedfundiga sellesse aastasse.

14. detsembril kinnitasid ühinemislepingu Forekspanga aktsionärid, Raepanga aktsionäridelt kinnituse saamiseks läks vaja kaks päeva. Äripäeva andmetel olid Raepanga juhtide täpsemad selgitused omanike ees vajalikud eelkõige ERI Eesti ASi esindajatele, kelle tütarfirma tegutseb Forekspanga kauaaegsel pärusmaal, s.o pehmete valuutadega. Ka Raepanga aktsionärid kinnitasid ühinemislepingu kõigi poolthäältega, liitumisluba Eesti Pangalt saadi detsembri viimastel päevadel.

Oktoobri lõpus ja novembri alguses kinnitasid Ukraina INKO panga tütarpanga INKO Balti panga juhid, et käimas on läbirääkimised ühinemiseks mõne Eesti kommertspangaga. Kõige tõenäolisemaks ühinejaks pakuti pangandusringkondades Ameerika Balti panka. Novembri lõpus teatas INKO Balti panga juhatuse esimees Jüri Trumm hoopis, et pank on leidnud investorid, kes nõustusid paigutama panga omavahenditesse kokku ligi 40 miljonit krooni. Sellest 15 miljonit krooni investeeritakse allutatud kohustuste näol. Omakapitali nõude piiri ületas INKO Balti pank paar päeva enne aastavahetust. Ukrainas asuv emapank kaotas pangas kontrollpaki, uutest aktsionäridest on 85% kohalikud residendid.

Tallinna Äripanga suuraktsionäriks nõustus saama Moskvas peakontorit omav MAPO pank. Vastust oma taotlusele tuli Venemaa pangal oodata Eesti Pangast ligi kuu aega. Positiivne vastus saabus Eesti keskpangalt 14. detsembril ja MAPO pank lubas investeerida Tallinna Äripanka kolm miljonit dollarit (34,8 mln krooni). Sellega oli lahendatud ühtlasi ka Äripanga mure omakapitali nõude täitmisel.

Jätkuvaid üllatusi pakkus liitumisprotsess, milles osalesid liituvate pankadena Keila Pank, Rahvapank ja Maapank ning liitva pangana Virumaa Kommertspank.

Liitumislepingutest esimesena allkirjastati Keila Panga ja Maapanga vaheline leping. Novembri lõpus otsustas Keila Panga juhtkond liituda siiski Virumaa Kommertspangaga ning Maapangaga sõlmitud leping muutus kehtetuks. Virumaa Kommertspangaga sõlmitud liitumislepingu kinnitasid Keila Panga aktsionärid 25. novembril. Maapangast lahtiütlemise põhjusi vaagides märkis Keila Panga juhatuse esimees Mihkel Sims erinevaid ettekujutusi uue panga edasisest arengust.

Veel septembri lõpus teavitas Rahvapanga panganõukogu esimees Toomas Hage avalikkusele, et ilmselt liitub Rahvapank Maapangaga. Oktoobri keskel otsustas Rahvapank liituda aga Virumaa Kommertspangaga.

Mõlemast liitujast ilma jäänud Maapank lootis kuni aasta lõpuni Eesti Pangalt saada luba välisinvesteerija vahendite kaasamiseks omakapitali nõude täitmisel. Kaja Kella sõnul on investori esitatud dokumentatsioon aga seni siiski loa andmiseks ebapiisav. Seejärel tuli ka Maapangal 29. detsembril liituda panka alt vedanud partnerite ning Virumaa Kommertspangaga.

Nelja panga liitumisel sündinud Virumaa Kommertspank on suuruselt Eesti viies pank, mille bilansimaht on üle miljardi krooni. Pangaesindajate kinnitusel on lõppenud liitumisprotsessiga ellu viidud aasta tagasi kavandatud maaelu suunitlusega pankade ühinemine.

Eelpool kirjeldatud mängust otsustas kõrvale jääda ERA Pank, hoolimata sellest, et oli juba 5. oktoobril sõlminud liitumislepingu Virumaa Kommertspangaga.

ERA Panga juhatuse esimees Andres Bergmann kinnitas, et liitumisleping on ainult hea tahte avaldus. Leping külmutati ning novembris ja detsembris toimunud aktsia- ja allutatud võlakohustuste emissioonidega omanike seas otsustasid ERA Panga aktsionärid tõsta iseseisvalt panga omakapitali nõutava 50 miljoni kroonini. Kaja Kell lisas, et pangad esitavad nende päevade jooksul Eesti Pangale aruanded, mis sisaldavad materjale panga omakapitali arvestamise kohta. Keskpank kontrollib esitatud aruanded ja saadab need ülevaatamiseks 9. jaanuaril kogunevale Eesti Panga nõukogule. Viimane peab tegema lõpliku otsuse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum