4 jaanuar 1996

Libe tee eeldab teistmoodi juhtimist

Oletame, et kaks ühesugust autot sõidavad samades tingimustes võrdse kiirusega, kuid neil on erineva suurusega mootorid. Kas bensiini kulub ühepalju? Kui lähtuda sellest, et liikumiseks kulub ühepalju jõudu, peaks vastus olema jaatav. Tegelikult on erinevus märkimisväärne. Näiteks Nissan Almera bensiinikulud erinevad 1,4liitrise ja 1,6liitrise mootori korral kiirusel 120 km/h ja linnas 0,6 l/100 km. Tegelikult kiputakse suurema mootori tõttu teistest kiiremini sõitma, mis suurendab erinevust veelgi.

Väikese mootori parem ökonoomsus seletub tema enama koormamisega, mis tõstab kasutegurit. Ka abimehhanismide käitamiseks kulub väiksemal mootoril energiat vähem.

Kui linnas liiklust jälgida, siis ei julge väita, et väiksemad autod teistest maha jäävad. Mootori võimsuse kõrval on oluline osa auto kaalul, pidurdusvõimel ja juhi juhtimisoskusel. Igal mootoril on pöörded, mille puhul ta kõige paremini veab, ja käigud, mille valikuga saab kiirendusvõimet oluliselt suurendada. Käike on võimalik nii kasutada, et kaheliitrise mootoriga auto võib meisterlikult juhitavale poolteisesele jalgu jääda. Üldjoontes tasub teada, et kiirekäigulisele mootorile meeldivad suuremad pöörded. Maanteel sõiduks jääb kiirust varuks kõigil.

Arvatakse, et väikese mootoriga autot ei saa viienda käiguga möödasõiduks vajalikul määral kiirendada. Kuid viies ehk kiirkäik polegi selleks ette nähtud. Viienda käigu otstarve on säästa bensiini. Mootor töötab suurema kasuteguriga siis, kui ta on rohkem koormatud. Viies käik koormab mootorit sama sõidukiiruse puhul rohkem kui neljas ja neljas rohkem kui kolmas. Sellest ka bensiinikulude vahe.

Samaväärseteks ei osutu ka võrdse võimsusega mootorid. Tippvõimsuse kõrval on oluline pöördemoment, mis tekitab veojõu. Suurim moment esineb väiksemate pöörete juures kui nimivõimsus. Paremal mootoril püsib moment ühtlaselt kõrge laiemas vahemikus. Seetõttu ei pea nii tihti käike vahetama, kui kehvemal sama võimsal mootoril.

Auto kiirendamiseks tuleb väiksemal mootoril madalam käik varem sisse lülitada. Nii veab mootor tugevamini ja õlitustingimused paranevad. Arukas juht kiirendab autot iga järgmise käiguga endisest suuremate pööreteni, vajutades gaasipedaalile poole kuni kahe kolmandiku käigu ulatuses. Kiirendamisega kogutud hoogu on soovitav kasutada võimalikult kaua ilma sõidukit järsult pidurdamata.

Autod ei ole talvetingimustes liikumiseks võrdses olukorras. Ühtedel on suve-, teistel talve- ja kolmandatel kulunud rehvid. Vanematel sõidukitel võtavad pidurid tihti ebaühtlaselt. Järelikult ei ole mõistlik tempo valikul kihutajatest eeskuju võtta.

Kui jäätunud teel tekib olukord, et on karta kokkupõrget, aitab õnnetust vältida külmavereline tegutsemine. Juht peaks vältima järsku roolikeeramist ja eelistama piduritele lumehange. Kõrvalistujal on mõistlik kaitsta nägu kätega. Käte toetamine vastu armatuurlauda aitab vähe. Tagaistmel on kasulik kerra tõmbuda.

Turvavöödest on rohkem abi, kui need on parajalt pingul ja sobival kõrgusel. Vöö peaks ümbritsema puusi, mitte taljet. Kindlasti tasub kinnitada turvavööd ka tagaistmel sõites. Vööd ei panda ümber süles sõitva lapse.

Talvise juhtimise raskused tulenevad teede libedusest. Paigaltvõttu hõlbustab koorma paigutamine libisema kippuva ratta lähedusse. Et ratas kohapeal pöörlema ei hakkaks, vajutatakse gaasipedaali ettevaatlikult. Kui see ei aita, võib kasutada paigalt liikumiseks esimese käigu asemel teist. Tagaveoga autol on kasulik käsipidur kergelt peale tõmmata.

Esiveoga auto hoiab väga hästi suunda. Kui gaasi lisada, siis esivedu tõmbab sõidukit otsemaks, tagavedu kipub viltu pöörama. Teekäänakul on olukord vastupidine: tagaveoga auto pöördub gaasi lisamisel rohkem, esiveoga auto vähem. Nime-tatud erinevusega harjumine võtab aega.

Pidurdusteekonna pikkus seostub otseselt haardejõuga, mis on lumisel teel ligi kolm ja jäisel teel umbes seitse korda väiksem kui puhtal asfaldil. Suurte kiiruste puhul nii palju kordi pikemaid teekondi alati ei teki, sest auto kaotab enne juhitavuse. Et juhitavust säilitada, peatavad vilunud juhid autot pedaali sagedase tippimisega. Tagasõitjate hoiatamiseks on kasulik enne pidurdamist puudutada piduripedaali kergelt, et stopptulega märku anda.

Talvel suureneb tagant otsasõitude arv, sest ei valita sobivat pikivahet. Harilikult soovitatakse, et sõidukid järgneksid üksteisele paarisekundise vahega. Sellise reageerimisaja jooksul suudetakse eesliikuja pidurdamist märgata. Ebaühtlase teekatte korral sellest alati ei piisa. Kui eesmine auto asub karedamas kohas või tal on paremad rehvid, läheb vaja pikemat vahet.

Liiga julgelt pole tark sõita ka ABS-pidurite korral. Nende eelis on auto juhitavuse säilimine libedas kohas pidurdamisel. Ka pidurdusmaa on enamasti lühem, kuid leidub kohti, kus harilike piduritega autot saaks kiiremini peatada. Ükski pidur ei väldi kurvist välja paiskumist.

Hetkel kuum