Muuga sadama direktor Anatoli Kanajev ja Tallinna Sadama tehnikadirektor Aare Kitsing korraldasid 1995. a kevadel 7. kai projektlahenduse leidmiseks kinnise konkursi. Pakkumused faksiti firmadele AS GT-Projekt, AS Merin ja Lenmorniiprojekt. Kitsingu taotlusel lükati projektlahenduste üle otsustamine edasi, kuna oodati hiljem lisandunud SRV Eesti Ehituse varianti. 18. aprillil kuulutati SRV Eesti Ehitus ka objekti peatöövõtjaks, ehkki konkurssi välja ei kuulutatud.
«SRV Eesti Ehituse projektlahendus oli kõige vähem läbi töötatud,» märgitakse ühe teede- ja sideministeeriumi ametniku koostatud minister Kalev Kallole määratud märgukirjas. Märgukirja kohaselt esitas SRV Eesti Ehitus veel paar kuud pärast lepingu sõlmimist pooltoorele projektlahendusele täiendusi, mis osutusid identseks GT-Projekti esitatud projektlahendusega. «Peale selle oli SRV Eesti Ehitus projekti maksumus kümme miljonit krooni kallim kui GT-Projekti oma. On rikutud valitsuse määrust ehitustööde võistupakkumisest,» leiab märgukirja koostanud ministeeriumiametnik.
«Alati ei pea olema kuulutus ajalehes,» viitas Tallinna Sadama tehnikadirektor Aare Kitsing valitsuse määrusele 1993. aastast, mille põhjal on võimalik korraldada ka piiratud osalusega võistupakkumisi ja sõlmida ehituse töövõtulepinguid võistupakkumiseta. «Ehituskonkursside korraldamine on konfidentsiaalne ja mul pole õigust sellest rääkida,» lisas Kitsing.
Lakoonilises vastuses ehitusettevõtjate liidu järelepärimisele 7. kai kohta nimetas Tallinna Sadama peadirektor Enn Sarap, et konkurss korraldati vastavalt seadustele. Eesti ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Ilmar Link pole aga saadud vastusega rahul.
«Ehitusettevõtjate liit taotleb, et täidetaks võistupakkumise reeglistikku,» kinnitas Link. «Sellest objektist olid huvitatud paljud ehitusfirmad Eestist kui mujalt. Meie jaoks on probleem laiem ja riiklike tellimuste puhul peaksid üldjuhul olema korraldatud avalikud konkursid.»
1994. aasta suvel loodi Muuga sadama ehitustööde võitmiseks EMV, Wiklar, Harju Ehitus, Aspi ja Ranna Ehituse poolt konsortsium Wiking Portal Group, kuhu SRV Eesti Ehitus ei kuulunud. Konsortsium, mis täna küll enam ei eksisteeri, soovinuks ühe liikmesfirma juhi sõnul osaleda ka 7. kai ehitusel.
Konsortsiumile mängiti 1994. aasta sügisel Tallinna Sadama poolt samuti avaliku konkursita kätte praamiterminaali randumissilla ehitus. Tookord tõstis SRV Eesti Ehitus protesti ja saavutas, et praamiterminaali ehitaja leidmiseks korraldati nn teine konkurss. «Siis hakkas asi sumbuma, konsortsium pole seal objektil ühegi sendi eest töid teinud,» kinnitab konsortsiumi kuulunud ehitusfirma juht. Objekt on raha- ja otstarbe puudumisel siiani lõpetamata.
Ligi 92 miljonise maksumusega Muuga sadama 7. kai pole ainus SRV Eesti Ehituse ehitus sadamas. 7. kai eest on Muuga sadam maksnud umbes poole rahast. SRV Eesti Ehitus on teinud viimasel ajal Tallinna Sadama tellimusel ehitustöid 150 miljoni krooni eest. 1995. a kevadel võitis Soome vesiehitusfirma Oy Terramare võistupakkumise tankerite sildumiskai nr 2 peatöövõtja leidmiseks. Ehituse töövõtuleping sõlmiti siiski SRV Eesti Ehitusega, kes tegi Terramarele alltöövõttu. Ehituse võttis komisjon vastu möödunud aasta 28. detsembril. Projekti maksumus oli 28 mln krooni. Terramare asutati Soome ehitusfirma Haka Oy poolt, kel oli Haka Eesti ASi nimeline tütarfirma Eestis. Firma tegevdirektor oli praegune Tallinna Sadama finantsdirektor Toomas Kitsing. 1,5 aastat tagasi läks Haka pankrotti, praegu kuulub Terramare 80% ulatuses ühele Hollandi firmale ja 20% ulatuses firma tegevjuhtkonnale.
Novembris sõlmiti SRV Eesti Ehituse ja Tallinna Sadama vahel reisiterminaali ehitamise leping. Maksumus on ligi 38 mln krooni ja hoone valmib selle aasta aprillis.
Ühe tundmatuks jääda sooviva isiku sõnul liigub Eesti Ehitusele makstav raha kindla plaani järgi Soome, kuna on seotud Soome ehitusfirmaga SRV International ja selle juhatuse esimehe Ilppo Kokkilaga, kellel on kauaaegsed sidemed Tallinna Sadama juhtkonna ja mitme kõrge riigiametnikuga.