«Piirituse hinna tõus pärsib oluliselt meie majandustegevust,» kinnitas RASi Liviko turundusdirektor Peeter Pallo. «Kõige enam avaldab see mõju meie ekspordivõimele.»
AS Ofelia on end kohalike piiritusetootjate pideva hinnatõstmise vastu kaitsnud importpiirituse ostmisega, mis on Eesti piiritusest kuni 20% odavam. «Seetõttu me ei planeeri ka hinnatõusu ning importpiiritus tagab stabiilse kvaliteedi,» kinnitas ASi Ofelia kommertsdirektor Georg Missing. «Oma turumahuks oleme planeerinud ligikaudu 120 000 liitrit kuus, mida me esimese kahe kuu vältel päris kindlasti ei saavuta.»
Peeter Pallo sõnul võib alkoholimüügi madalseis kesta veel ligi kaks kuud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Alkoholi läbimüük jaanuaris läheb praegu detsembri omaga sarnases graafikus, kuni inimesed tõdevad, et viin on märksa kallim kui varem ja mõtlevad järele, kas tasub seda ikka sellises koguses osta ja juua,» kinnitas ta.
Aktsiisimaksu tõusule eelnenud ostupalaviku kasutasid ära kõik tootjad.
Kuigi Liviko töötas mitmes vahetuses ja suurendas müügimahtu oktoobris 142 300 dekaliitrilt kuni 160 000 dekaliitrini (viimase kolme aasta suurim kuumüük), langes tema turuosa novembris siiski. Turuosa aga suurendasid novembris väiksemad tootjad, samuti ka import- ja salaviina müüjad.
Lisaks kolmele suuremale viinatootjale hõlmas muude Eesti tootjate toodang (Long Herman, Liiwi Viin jm) 15 protsenti kogu turuosast. «Nende turuosa suurenes novembris tunduvalt tänu madalamale müügihinnale,» kinnitas ASi Emor sektorijuht Aivar Voog. Alkohoolsete jookide hinnatõusule reageeris kohe ka nn must turg, kes paiskas müügile rohkesti odavat salaviina.
«Meie informatsiooni kohaselt on Lõuna-Eesti salaviinaga üle ujutatud,» kinnitas Peeter Pallo. «Liitrine viinapudel maksab seal 25--45 krooni, samal ajal kui meie pooleliitrise viina hind on keskmiselt 50 krooni.»