18 jaanuar 1996

Masinate ja seadmete väliskaubandus tõusuteel

Masinad ja seadmed on Eesti väliskaubanduses üks huvipakkuvamaid kaubagruppe -- seda tänu seadmekaubanduse suhteliselt kiirele arengule ja asjaolule, et need kaubagrupid on üldise väliskaubandusdefitsiidi peami-seks põhjustajaks. Masinatest ja seadmetest on saanud väliskaubanduslikus käibes suurima osakaaluga kaubagrupp (17,7%).

Vaadeldes masinate ja seadmete väliskaubanduse kasvu majanduse mitmesuguste muude kasvuindikaatorite, kasvõi üldise majanduskasvutempo või siis kogu väliskaubandusliku käibe kasvu taustal, on selge, et Eesti majanduses on toimumas olulisi struktuurseid nihkeid. See, mida need nihked enesega pikemas perspektiivis kaasa toovad, vajab paraku veel lähemat lahtimõtestamist. Tundub, et oleks aeg analüüsiga algust teha. Põhjalikum analüüs on võimalikuks saanud alles suhteliselt hiljuti, eelkõige tänu andmekogumise süsteemi ja kvaliteedi täiustumisele (tolliprotseduuride statistika juurutamisele alates 1994. aastast jms meetmetele).

Tuleb märkida, et masinate ja seadmete kaubagrupp on sisult väga kirju -- alates tuumareaktoritest ning lõpetades seibidega. Ka sisalduvad siin mitmesugused mehaanilised ja elektrilised olmekaubad. Analüüsi seisukohast on oluline eraldi välja tuua nn kapitalikaubad ning olmekaubad. Kahjuks aga puudub Eestis senini sellekohane ametlik statistika. Käesoleval juhul on autor püüdnud oma äranägemise järgi eraldada masinate ja seadmete hulgast kapitalikaubad, olmekaubad ja mitmesugused muud n-ö «pudinad» (kraanid, ventiilid, seibid, takistid, isoleeritud traat jne). Kuna selgus, et üsna olulist rolli etendavad sellised kaubad nagu kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, kirjutusmasinad (edaspidi nimetatud kontoritehnikaks), siis on see grupp analüüsi käigus eraldi välja toodud. Siin toodud lähenemine on kahtlemata teatud määral subjektiivne. Kapitalikaubad on praegusel juhul defineeritud märgatavalt kitsamalt kui mitmete arenenud riikide, nt USA väliskaubandusstatistikal tavaks. (USA kapitalikauba definitsioon haarab praktiliselt kõik selle, mis käesolevas analüüsis liigendatakse «kontoritehnika» ja «muude» alla.)

Sellises lõikes kujunes masinate ja seadmete ekspordi-impordi areng järgmiseks (vt. tabel 1).

Tabelis 1 toodud andmetes ja ka edaspidi on 1995. aasta 11 kuu andmeid võrreldud kogu 1994. aasta andmetega, mis pole küll päris korrektne, kuid võimaldab siiski jälgida tendentse.

Seni on masinate ja seadmete väliskaubanduse defitsiiti seletatud eelkõige meie majanduse ümberstruktureerimise ja välisinvesteeringute intensiivse sissevooluga. Edaspidi, vastavalt sisemaise ekspordipotentsiaali tõusule peaks esialgne defitsiit vähenema. Heites pilgu tabeli 1 arvudele, võiks eeldada, et areng kulgebki selles suunas: nimelt on käesoleval aastal väga kiiresti (ja kiiremini kui import) arenenud masinate ja seadmete eksport.

Analüüsides olukorda põhjalikumalt, on pilt siiski veidi vähem ühene, kui esmapilgul tundub.

Positiivse momendina tuleb mainida olmekaupade sisse- ja väljaveo selgelt aeglasemat arengut võrreldes masinate ja seadmete koguekspordi ja -impordiga. Vastavalt on langenud ka nimetatud kaupade osakaalud.

Negatiivse poole pealt torkab silma, et ka kapitalikaupade sissevedu on arenenud küllalt aeglaselt, samas aga on ligi poole võrra kasvanud nende väljavedu.

Suurimaks muutuseks masinate ja seadmete töötlusega seotud sisse- ja väljaveo struktuuris oli vaadeldaval perioodil olmekaupade osa järsk langus (eelmisel aastal moodustasid nad töödeldavate masinate-seadmete põhiosa, valdavalt oli tegemist raadio ja televisiooni vastuvõtu- ja saateaparatuuri osadega) ning kontoritehnika osa väga kiire tõusu (kui 1994. aastal moodustas töötlus kontoritehnika väliskaubanduslikust käibest vaid 9%, siis 1995. aastal juba 70%). Töötluse osatähtsus on mõnevõrra kasvanud ka kapitalikaupade grupis, kuid siin on see siiski veel madal (1995. aastal ligi 13%).

Väliskaubanduskäibe kiire areng on toimunud suuresti tänu töötlusele: ilma selleta on sisseveo kasv märksa tagasihoidlikum. Samas on sisseveo struktuur jäänud viimase kahe aasta jooksul sisuliselt muutumatuks ning kapitalikaubad moodustavad masinate ja seadmete sisseveost (ilma töötluseta) poole.

Kapitalikaupadest omakorda olid impordis tähtsamad alagrupid järgmised (1995. aasta üheksa kuu andmetel, protsentides):

-- pumbad, kompressorid, konditsioneerid, ventilaatorid, põletid -- 12,7

-- metallitöötlusseadmed -- 12,4

-- põllumajandus- ja toiduainetööstusseadmed -- 12,1

-- tõstemehhanismid, kraanad, buldooserid, ekskavaatorid jne -- 11,9

-- elektrilised tööstuslikud ahjud ja keevitusseadmed -- 9,6

Nagu nähtub, on imporditavate kapitalikaupade struktuuris tähtsamal kohal sellised seadmed, mis on vajalikud just Eesti olulisemates majandusharudes.

Eesti masinate ja seadmete ekspordi struktuur ilma töötluseta ning tolliladudeta nägi välja järgmine (vt. tabel 2).

Kogu masinate ja seadmete väljavedu on vaadeldaval perioodil jäänud sisuliselt varasema aasta tasemele. Väljaveo kasv toimus vaid kapitalikaupade alagrupi osas (kolmandiku võrra), samas aga vähenes oluliselt olmekaupade ja kontoritehnika väljavedu. Eestist väljaveetavate kapitalikaupade seas olid 1995. aastal (üheksa kuu andmetel) peamised alagrupid alljärgnevad (protsentides):

-- tööstusotstarbelised seadmed materjalide termiliseks töötlemiseks -- 19,5

-- põllumajandus- ja toiduainetööstusseadmed -- 19,1

-- tõstemehhanismid, kraanad, buldooserid, ekskavaatorid jne -- 11,0

-- metallitöötlusseadmed -- 9,2

-- mitmesugused muud seadmed -- 7,5

Võrreldes 1994. aastaga on 1995. aastal suurenenud eelkõige põllumajandus- ning toiduainetööstusseadmete, tõstemehhanismide ja metallitöötlusseadmete väljavedu.

Ülaltoodu alusel võib järeldada, et viimase aja masinate ja seadmete ekspordi ja impordi kiire areng ei ole seletatav mitte ainult meie majanduse ümberstruktureerimisega, vaid ka välismaalt Eestisse töötlemiseks saadetavate kaubapartiidega (eelkõige arvutite ning nende tarvikutega). Selline tendents on iseenesest seaduspärane, sest odav ja kvaliteetne tööjõud meelitab ligi väliskapitali. Töötlemine annab tööd ja täiendavaid kogemusi kohalikule tööjõule. Ka võib «töötlemine» mõnelgi juhul tähendada tehniliselt vägagi keerukaid operatsioone. Kuid kahjuks pole seda laadi alltöövõtt siiski alati ja igas mõttes võrreldav kodumaise tootmise arendamisega.

On selge, et üldiselt positiivse arengu taustal on masinate-seadmete väliskaubanduse arengutrendides ka üht-teist muret tekitavat. Kui tõsine see mure peaks olema, sõltub eelkõige sellest, milline on meie nägemus teenustesektori perspektiividest, infrastruktuuride arendamise prioriteetsusest.

Põhjendatud seisukoha kujundamisel on väga oluline ka piisav info väga mitmesuguste majandusprotsesside arengu kohta, mille jälgimiseks senine andmebaas on paraku liiga napp olnud. Edaspidi loodab Eesti Pank koostöös muude asjaomaste institutsioonidega seda lünka jõudumööda täitma hakata.

Hetkel kuum