Maidre ütles, et sel aastal kehtima hakanud hasartmänguseadus on sundinud mitmeid väiksemaid kasiinosid ühinema või liituma mõne suurema ketiga.
«Paljudele tekitab uus seadus kindlasti raskusi, kuid see on vajalik turu korrastamiseks,» ütles Maidre. «Need firmad, kes suudavad täita uue loa saamiseks vajalikud nõuded, on korralikud ja elujõulised ettevõtted, kes maksavad makse.»
Kuus kasiinodele väljaantud tegevusluba on komisjoni otsuse kohaselt esialgu ajutise iseloomuga ja nende kehtivusaeg on kolm kuud.
Hasartmänguseaduses on kasiino tegevusloa maksumääraks kehtestatud 600 000 krooni. Ametlik tegevusluba kehtib kümme aastat.
Hasartmängudega tegelevatel ettevõtetel tuleb tasuda ka hasartmängumaksu, mis on 3000 krooni ühe mänguautomaadi kohta ja 10 000 krooni mängulaua kohta kuus. Kihlveo ja osavusmängude korraldamise puhul ning totalisaatori olemasolu korral tuleb ettevõtjal tasuda sõltuvalt hasartmängu liigist 5--30 protsenti saadud tulust kuus.
Uus hasartmänguseadus nõuab, et kasiino ülalpidamine peab olema ainus firma tegevusala. Hasartmängude korraldamiseks vajalik inventar peab olema firma omand ja seda ei tohi rentida. Kasiinos tohib olla vähemalt neli mängulauda, vanusepiiranguks sellise asutuse külastajatele on seatud 21 eluaastat.
Kristiine Keskuse ASi majandusjuhataja Olev Niliski sõnul sattusid hasartmängude korraldajad uue seaduse jõustumise tõttu segasesse olukorda, kus rahandusministeeriumi litsentsikomisjon nõuab tegevusloa väljastamiseks firma asutamisdokumente. Äriseadustiku kohaselt ei saa aga firmat kanda enne äriregistrisse, kui talle pole väljastatud tegevusluba.
Selleks, et firmad saaksid ennast äriregistris registreerida, andis litsentsikomisjon ülejäänud komisjoni tingimused täitnud ettevõtetele ajutise tegevusloa. Tiit Maidre kinnitas, et tõenäoliselt saavad kõik kuus ajutise loa saanud firmat hiljem ametliku tegevusloa.
Käesoleval aastal plaanib riik saada kasiinode maksustamisest tulu vähemalt 45 miljonit krooni.