Estline kaotab Eestis ühe oma firmadest

Töötajate koondamine on otseselt seotud reisijate arvuga Estline'i laevadel. «Niipea kui reisijate arv kasvab, oleme valmis need inimesed tööle tagasi võtma,» lubas Johanson.

Teise sammuna kavatsetakse olenevalt reisijate arvust hakata ka laevameeskonnast võimalusel osa töötajaid reservi määrama. Reservi on plaanis väiksemate arvuga reiside puhul määrata eelkõige hotelli- ja restoranitöötajaid.

Johansoni sõnul polnud Estline Eesti ASil mõtet korraga töös hoida kahte firmat. Lähemas perspektiivis peaks see samm tema sõnul andma eelkõige kokkuhoidu.

Rootsis asuva Estline AB juhatuse liikme Hans Laidwa sõnul ollakse seoses majandusliku ja sesoonse olukorraga sunnitud koondama ka 13 töötajat Estline ABs. Reisijate arvu suurenedes ollakse sealgi valmis tööd pakkuma koondatud inimestele.

«Me loodame, et meie majanduslik olukord saavutab võimalikult ruttu taseme, mis oli enne Estonia katastroofi,» lisas Laidwa. Kui laevaliini töölehakkamisel tuli 70% klientidest Rootsist, siis eelmisel aastal oli 60% reisijaid Laidwa sõnul Eestist. Johannes Johansoni sõnul on mõeldud ka uue laeva toomisele Tallinna--Stockholmi liinile. Kuigi praegu ei saa selles suhtes veel midagi kindlat öelda, uuritakse Johansoni sõnul turgu.

«Uus laev peaks olema tunduvalt suurem kui Mare Balticum,» märkis Johanson. Tema sõnul hakatakse lähiajal tähelepanu pöörama ka potentsiaalsetele klientidele Peterburis ja teistes Balti riikides. «Ümberkaudsetes regioonides elab ligi 30 miljonit potentsiaalset klienti,» lisas Johanson.

Uusi laevaliine Estline'il hetkel kavas avada ei ole. «Tahaksime enne jõuda selle liiniga tasemele, mis meil oli enne katastroofi,» ütles Johanson. Tema sõnul püütakse 1994. aasta reisijate tase saavutada 1997. aasta sügiseks.

Estline omandas vastavalt Rootsi laevafirma Nordström & Thulin AB ja Tiit Vähi juhitud ENSV transpordikomitee poolt 28. augustil 1989 alla kirjutatud lepingule Tallinna--Stockholmi liinil laevaliikluse korraldamise ainuõiguse kuni aastani 2000. «Poleks seda lepingut sõlmitud, poleks meil olnud mingit Rootsi liini,» väitis Johannes Johanson eile.

Peaminister Tiit Vähi hindas Eestile tol ajal eriti tähtsaks saada välisühendusi ja kõnealune leping oli tolle aja kohta ainuke võimalus. «See oli lausa ime, et me suutsime tol ajal selle liini avada,» õigustas Vähi kontsessioonilepingut.