8. veebruar 1996
Jaga lugu:

Relvakapp pole ühele relvale enam vajalik

Tallinna välipolitsei abiprefekt Udo Rehkalt toob uute muudatustena välja relvakeelu Eestis alalise elamisloaga elavale välismaalasele, millest johtuvalt tuleb vähemalt 450 Eestis elaval välismaalasel relvakandmisest loobuda.

Vastavalt relvaseadusele tohib tulirelva omada üksnes 21aastane EV kodanik, jahirelva puhul on vanuse alampiiriks 18 aastat.

Relvakapi muretsemine on kohustuslik kahe või enama tulirelva omamisel. Ühele isikule lubatud kaheksa tulirelva alla ei käi piiramata käibega relvad -- gaasipihustid, kuni 4,5millimeetrise kaliibriga õhkrelvad, jahinoad, mille soetamiseks eriluba vaja ei ole.

Relvaloa taotlemisest peab nüüdsest loobuma isik, kel on kriminaalregister, samuti see, kes on enne relvasoetamisloa taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul vähemalt kaks korda karistatud halduskorras (jäänud näiteks kiiruse ületamisega kaks korda vahele).

Relvaloa taotlejalt nõutakse kahest osast toimuva laskmiskatse läbimist. Algul kontrollitakse relva käsitsemist, mille järel toimub laskmiskatse. Erinevalt varasemast sooritatakse nüüd eksam sama tüüpi relvaga, milline kavatsetakse endale soetada.

Ehkki täpset relvakatastrit täna Eestis veel loodud ei ole, on valitsuse 24. jaanuari määruses selgelt määratletud, mida mõistetakse tsiviilrelva all ehk millist relva tohib eraisik omada. Tsiviilrelvad jagunevad omakorda jahi-, spordi- ja kaitseotstarbelisteks relvadeks.

Tsiviilrelvadeks ei ole lubatud arvata näiteks automaattulirelvi ning tulirelvi, mis imiteerivad mõne muu eseme kuju või on oma kujult äravahetamiseni sarnased automaattulirelvaga, aga ka tulirelvi, mida tavaliselt kasutatakse lahingurelvadena.

Keelatud relvade alla kuuluvad uue seaduse kohaselt veel ka mürgise laenguga gaasirelvad, kasteedid ning kumminuiad, samuti relvad, mille mõju põhineb näiteks elektrienergia kasutamisel.

Küll on aga lubatud kasutada optilist sihikut ning politseiameti peadirektori loal ka lasersihikut. Samas on keelatud öösihikud ja helisummutid.

Relvasoetamisluba antakse kaheks kuuks ja seda saab pikendada kuni pooleks aastaks.

Relva registreerimisele antakse nüüd veidi rohkem aega. Kui varem pidi see toimuma kahe ööpäeva jooksul pärast relva ostmist, siis selle aasta algusest seitsme tööpäeva jooksul, mille järel antakse välja relvaluba. Varasema 100 padruni asemel tohib nüüd aga korraga kaasas kanda vaid 30 padrunit. Iga uue relva ostmiseks tuleb saada uus relvasoetamisluba.

Luise tänava lasketiiru relvainstruktor Oleg Tee sõnas, et relvaseadus ja seda täpsustavad määrused muudavad seaduslikuks selle, millega varemgi tegeldi. Näiteks on nüüd lubatud tiirus relva laenutada. Relva saab tiirus proovida ka enne relvaloa saamist, et endale sobilik välja valida.

Oleg Tee lisas samas, et tema hinnangul oskavad vaid vähesed relvaomanikud relva õigesti käsitseda. «Vähemalt kord kuus käia tiirus harjutamas,» koputab Tee instruktorina relvaomanike südametunnistusele. «Alles siis muutub relv selle kandjale omaseks.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum