12. veebruar 1996
Jaga lugu:

Soome kriis kestab edasi

Olukorra tõsidus ilmnes eelmisel nädalal, kui peaminister Paavo Lipponen jahmatas üldsust nõudega, et järgmise kolme aasta jooksul tuleb lisaks seni kehtestatud suurtele säästuabinõudele kokku hoida veel umbes 17 miljardit Eesti krooni aastas.

Kokkuhoiuks annab põhjust peaaegu olematuks muutunud majanduskasv, tööpuudus, mis püsib halvimate kriisiaegade tasemel, ning valitsuse kindel soov täita Euroopa valuutaliidu (EMU) tingimused nii kiiresti kui võimalik. Kuna alles hiljuti suutsid poliitikud rahvas äratada optimismi, et halvem on juba seljataga, siis praegune äkkpööre sunnib otsima patuoinaid, kelleks eelkõige on majandusprognooside tegijad.

Alles möödunud sügisel väitsid rahandusministeeriumi eksperdid, et Soome selle aasta majanduskasv tuleb 4,5%. Esimese kvartali tegelik majanduskasv on aga null, see tähendab, et mingit kasvu ei ole. Nullkasv näitab sisuliselt seda, et valitsusprogramm on teostamatu ning olukord on arvatust tunduvalt hullem.

Ennustusvead ja viimase aja töötusandmed, mis kinnitavad, et valitsus ei ole uute töökohtade loomise lubadust täitnud, on tekitanud valitsuses paanikameeleolusid. Küllap siit selgub ka põhjus, miks rahandusminister Iiro Viinanen eelistas firmajuhi kohale asuda just praegu -- ta otsustas lahkuda uppuvalt laevalt.

Uus rahandusminister Sauli Niinistö seisab raske ülesande ees. Esialgu on ta püsinud tagaplaanil ja uue kokkuhoiupaketi tegi teatavaks peaminister Paavo Lipponen siis, kui Niinistö oli parajasti Londonis, et veenda rahvusvahelisi investeerijaid andma Soomele uusi laene. Säästupakett on tekitanud riigis vastakaid tundeid. Tavainimeste seas süveneb jälle pessimism ning president Martti Ahtisaari ei räägi enam töötuse vähendamisest poole võrra, vaid «tööpuuduse olukorra otsustavast parandamisest». DI

Jaga lugu:
Hetkel kuum