Euroopa komisjon loob kaubanduse strateegiat
«Turgudele juurdepääsu strateegia peab silmas töökohtade loomist, äritegevust ja harilike inimeste vajadusi,» rõhutas Euroopa komisjoni kaubandusvolinik sir Leon Brittan. See seondub otseselt Euroopa Liidu peamise põhimõttega, milleks on inimeste heaolu parandamine ja töökohtade loomine. Seda eesmärki teenib ka ELis loodud vabaturg, kuhu tehtud 460 miljardit dollarit välisinvesteeringuid on otseselt või kaudselt aidanud luua miljoneid töökohti.
Sir Brittan nimetas kujundatavat strateegiat pigem evolutsiooniliseks kui revolutsiooniliseks, mis peab eelkõige silmas juba sõlmitud kahe- ja kolmepoolsete kaubanduslepingute paremat ärakasutamist ning ELi sisese ja firmadevahelise koostöö tõhustamist, et saavutada edasistel läbirääkimistel paremaid tulemusi ja avada turge ka sellistes valdkondades nagu rahandusteenused, telekommunikatsioon, investeeringud ja laevandus.
«Täielikum ligipääs kõigile maailma turgudele on üks meie esmaseid eesmärke, mis määrab ära Euroopa Liidu ressursside jaotumise nii kuudeks kui aastateks,» öeldakse komisjoni kaubandusstrateegiat kirjeldavas dokumendis.
Selle kaubandusstrateegia väljaarendamiseks luuakse Euroopa komisjoni juures spetsiaalne tegevusrühm turgudele juurdepääsu võimaluste uurimiseks. Rühma esmaülesanne on koguda korralik andmebaas kolmandates riikides rakendatavate kaubanduskitsenduste kohta.
Dokumendis öeldakse, et EL rakendab kõiki välismajanduspoliitika vahendeid, et luua uusi turuvõimalusi nii eksportööridele kui investeerijatele kogu maailmas. Selgitamaks väliskaubanduse tähtsust Euroopa Liidu jaoks, olgu öeldud, et ELi arvele tuleb viiendik kogu maailma kaubavahetusest ning kolmandik ülemaailmsetest otseinvesteeringutest.
Samas märkis sir Brittan, et Euroopa Liit ei kavatse hakata oma tööhõive- või palgastandardeid teistele riikidele peale suruma, kuid lisas, et kogu see küsimustik tuleks võtta põhjalikuma arutluse alla maailma kaubandusorganisatsioonis (WTO).
Euroopa komisjoni uuringus «Majandusintegratsiooni süvendamisest» öeldakse, et Euroopa Liidu ning Kesk-Euroopa ja Balti riikide kaubavahetuses jätkub 1994. aastal alanud arengusuund, mille kohaselt Kesk-Euroopa riikide eksport ELi riikidesse laieneb kiiremini kui import nendest riikidest.
1989. aastast alates on ELi eksport neist riikidest kuue aasta jooksul kasvanud 115% ja import sinna 171%. Uuringus rõhutatakse, et selle põhjuseks ei olnud mitte ELi protektsionistlikud abinõud, vaid Kesk-Euroopas turumajandusele üleminekust tingitud tootmise langus. 1994. a peale, kui Kesk-Euroopa riikide majandusolukord hakkas paranema, on suurenenud ka nende ekspordi maht Euroopa Liidu riikidesse.
EL on selgelt kujunenud Kesk-Euroopa riikide peamiseks kaubanduspartneriks -- kui 1994. aastal eksportisid Kesk-Euroopa riigid majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) maadesse kaupu 39 miljardi dollari eest, siis ELi arvele tuli sellest 32 miljardit dollarit. REUTER-ETA-ÄP