19 veebruar 1996

Eesti Loto pääseb sel aastal erastamisest

Sarnet ei toeta seisukohta, et omandiõiguse kaudu on riigil parem kontrollida ettevõtet. «Riik peaks oma huve kaitsma seadustega,» lausus Sarnet.

Eesti Loto arendusdirektori Peep Aaviksoo kinnitusel on paljudes riikides loto korraldamine riigi monopol. «Mingisugust isetegevust ja rahva maksustamist eraloteriide poolt enamikus maailma riikides ei ole,» ütles ta.

Kui mõnes riigis ongi loto korraldamine privatiseeritud, siis on see Aaviksoo sõnade kohaselt kindlasti karmi riikliku kontrolli all. Suurematest Euroopa riikidest on loto korraldamine erastatud näiteks Suurbritannias.

Aaviksoo teada ei ole Eesti Loto privatiseerimisest tegelikult kusagil tõsiselt räägitud, sest praegusel ajal ei ole loto korraldamisega riigile toodetav raha hulk nii suur, kui see võiks olla. Ta on aga kindel, et kui Eesti Loto läheb erastamisele, siis huviliste puuduse tõttu firma erastamata ei jääks, sest selles äris liigub mujal maailmas väga suur raha.

Mittetulundusühingu Fortuuna juhatuse esimees Mati Mark ütles, et monopoli kehtestamine loto korraldamise üle on kindlasti vale. «Väike konkurents peab olema ja nii on ka peaaegu kõigis Euroopa riikides. Mõningates meie ajalehtedes on kirjutatud, et igal pool on ainult monopol, tegelikult see aga nii ei ole,» lükkas Mark ümber Aaviksoo väited.

Eesti Loto erastamise kohta ütles Mark, et äri võiks ajada paremini, kui seda praegu Eesti Lotos tehakse. «Tegelikult võiks Eestis üks riigiloterii ka tulevikus olla, sest Euroopa Liidus on kirjapanemata põhimõte, et riigil peab olema oma lotoorganisatsioon,» oli Marki seisukoht.

Ta pidas õigeks praegust lototurul valitsevat olukorda, sest tema hinnangul on Eestis loodud kõigile loto korraldajatele võrdsed tingimused. Praegu tohib Eestis lotosid korraldada ainult kolm firmat: Eesti Loto, Fortuuna ja mittetulundusühing Eesti kultuurifond.

Eesti kultuurifondi direktor Kalle Liiv avaldas arvamust, et kuna Eestis on lotode korraldamine seaduslikult täpselt reglementeeritud, siis ei ole ka mingit vajadust pidada loterii korraldajat riigi omanduses.

Liivi sõnul ei ole loto valdkonnas monopoli kehtestamine vajalik. «Eestis on turg korrastatud ja mingisugust vajadust monopoolsuse järele ma ei näe,» ütles Liiv. «Kui monopol kuulub minule, siis on muidugi tore, kui see olemas on,» märkis ta.

Praegu kehtivate seaduste järgi läheb 50% loterii korraldamisest saadud tulust võidufondi, maksimaalselt 30% võivad olla loterii korralduskulud, 16% läheb riigieelarvesse ja 4% võib jääda loto korraldajale.

Eelmise aasta majandustulemustest ei ole Eesti kultuurifond veel Liivi kinnitusel kokkuvõtteid teinud. «Meie jaoks oli eelmine aasta väga raske, sest pidime maksuametiga kohut käima ja sellepärast oli aasta meie jaoks tagasihoidlik,» lausus Liiv.

Mati Mark ütles Fortuuna eelmise aasta majandustulemusi iseloomustades, et need olid head.

Peep Aaviksoo teatas, et eelmisel aastal oli Eesti Loto käive 66 miljonit krooni. Käesoleva aasta käibeks loodab Eesti Loto tegevjuhtkond saavutada 100 miljonit krooni. Eesti Loto andmetel müüdi 1995. aastal Eestis lototooteid ühe inimese kohta 3,82 dollari eest, kaks aastat tagasi oli see arv 0,13 dollarit. Näiteks Soomes müüdi eelmisel aastal lototooteid ühe inimese kohta 199 dollari ja Taanis 192 dollari eest.

Hetkel kuum