21. veebruar 1996
Jaga lugu:

Raudtee on pankrotiohus

«Asjade käik sõltub ennekõike sellest, milline on meie suvine kaubaveo tulem,» rääkis Põlluveer. «Kui meie suvine kaubavoog on suur, siis me veame kauem välja. Kui aga juhtub mingeid probleeme, nagu näiteks siin praegu -- ähvardatakse Venemaa poolelt transiitveod seisata, siis loomulikult see kiirendab meie raske hetke kättejõudmist.»

«Pankroti äärel oleme selles mõttes, et kui peaks juhtuma mõni suurem õnnetus või avarii, siis me ei pruugi olla enam võimelised sellega seonduvaid kulusid katma,» lisas Peeter Põlluveer. «Selline hetk võib saabuda juba suvel või aasta lõpus. Normaalne lahendus oleks siin kulutusi kärpida ning koondada tegevus kohtadesse, kus on loota tulu. Teised lahendused on võimalikud vaid juhul, kui Eesti riik või kohalikud omavalitsused leiavad oma vahenditest summasid raudtee doteerimiseks või vedude tellimiseks.»

Eesti Raudtee arengukava järgi oleks transiidivoogude ja ka suuremate kohalike kaubavedude teenindamiseks raudteel vaja 2000. aastani ligi 3,4 miljardit krooni, lisaks tuleks lõpetada ka reisijateveo doteerimine. Minimaalsetele nõuetele vastav raudtee rekonstrueerimine läheks maksma 1,5 miljardit ning praeguse taseme hoidmine 0,75 miljardit krooni. Ka rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide esindajad on sidunud raudteele antavad laenud reisijateveo doteerimise lõpetamisega Eesti Raudtee poolt.

Peeter Põlluveeri hinnangul nõuaks transiitveoste mahu säilitamine sellel aastal 300--400 miljoni kroonist investeeringut, järgmisel aastal ligi miljardilist investeeringut ning tulevikus juba suhteliselt väiksemaid summasid. Nende summade eest tehtaks korda ja säilitataks enamasti transiiditeed, raudteelõikudest Paldiski--Tallinn--Narva, Tapa--Tartu--Petseri ning Tartu--Valga lõigud.

«Sellist investeeringuvajadust saame me endale lubada ainult juhul, kui me tunduvalt kärbime kulusid ja suurendame oma tulusid,» selgitas Põlluveer. «See on vaid nn hall stsenaarium. Must stsenaarium on, et midagi ei muutu, meie käive jääb 800 miljoni krooni tasemele, kulud kasvavad ning veerem ja raudtee vananevad.»

Kulude kärpimise poolelt nimetatakse töötajate arvu vähenemist, Eesti Raudtee peakontori ümberkolimise võimalust ning Tapa vagunidepoo baasil veeremi remondiettevõtte loomist.

«Siiski loodame me kindlasti jätkata ja parandada oma teenust kodumaiste kaubaveoste vedamisel. Eriti, mis puudutab veoseid, mida on palju, nagu näiteks metsa- ja põlevkiviveod,» lisas Põlluveer. «Lõikudel, kus kaubavedu on väga väike, on raske midagi teha. Sinna investeerimine tähendaks teistest lõikudest ja vägagi investeerimist vajavatest kohtadest raha äravõtmist. Seda me oleme praktiseerinud pikemat aega ja enam lihtsalt ei jaksa. Praeguseks vajab remonti või on avariiolukorras üle 70 jaamatee. Järelikult on vaja midagi hästi kiiresti ette võtta.»

Läti, kes sai NSV Liidust päranduseks Balti riikidest parimas seisukorras raudtee ja veeremi, on oma tunduvalt madalamate raudteetariifidega haaranud endale suuri transiidikoguseid. Kui veel mõningad aastad tagasi olid Eestit ja Lätit läbivad kogused ühel tasemel, siis eelmisel vedas Läti raudtee juba üle kahe korra rohkem transiitkaupa kui Eesti.

«Lätiga on meil väga raske konkureerida, sest sealsed transiiditariifid kehtestab parlament ning need on tunduvalt madalamad kui meil,» kinnitas Peeter Põlluveer. «Meie ainus lootus on, et Lätis on raudtee kaks ja pool korda pikem kui meil ja üldkulud samavõrra suuremad. Kaua nad oma raudteid niimoodi doteerida ei suuda.»

Eesti oma suhteliselt raskes raudtee seisus ei näe ette olulist transiiditariifide tõusu ning Eesti Raudtee loodab kasumit suurendada eelkõige transiidikoguste kasvust lähtudes.

Jaga lugu:
Hetkel kuum