Eestil sadamatel tuleks end rohkem reklaamida

Teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Viktor Palmeti sõnul oli seekord peatähelepanu pööratud sadamaid läbivate transiitvoogude mahtudele ning transiitkaupade ümberlaadimispunktidele.

«Palju arutati ka selle üle, milliste sadamate kaudu tuleks transiitvedusid korraldada,» märkis Palmet.

Tema sõnul on enamik Eesti sadamaid valmis transiitkaupu vastu võtma. Kuigi teede infrastruktuuri arendamiseks tuleb Palmeti sõnul veel palju ära teha, saab neid transiidi puhul hästi kasutada.

Suurt tähelepanu tuleb Eestil Palmeti sõnul tulevikus hakata pöörama transiitsadamana rajatud Muuga sadama transiitkaubanduskeskuseks väljaarendamisele. Tema sõnul tuleks rajada lastitöötlemiskomplekse, mis võimaldaks töödelda väga erinevat lasti. Praegu on seal töös konteineri-, ro-ro-, teravilja- ja naftaterminaal.

Palmeti sõnul kõnelesid paljud konverentsil esinenud spetsialistid sadamate võimsuse tõstmise vajalikkusest. Tema sõnade kohaselt rääkis näiteks Peterburi sadama esindaja, et lähiajal on plaanis rekonstrueerida sealse sadama konteinerkai ja ehitada uus külmhoone.

Palmeti sõnul pole uue külmhoone ehitamine Peterburi sadamasse majanduslikult põhjendatud, sest väga hästi võiks kasutada ka Muuga sadamasse rajatud külmhoonet. Palmet ütles, et ka mujal maailmas kasutatakse võimalusel naabritel olemasolevaid vahendeid. «Hollandi sadamates töödeldakse palju sakslaste kaupu,» tõi ta näitena välja.

Palmeti sõnul tuleks Eestil transiidimahtude suurendamiseks rohkem tutvustada oma transiidivõimalusi muule maailmale.

Konverentsist võtsid lisaks Eesti teede- ja sideministeeriumile osa ka Läti ja Leedu transpordiministeeriumi, Eesti valitsuse juurde loodud transiitkaubanduse komisjoni ja Kaliningradi oblasti transpordijuhtimise kompleksi esindajad. Samuti olid esindatud Peterburi, Kaliningradi, Riia, Ventspilsi, Klaipeda ja Tallinna sadamad ning üle saja sadamate territooriumidel töötava kompanii esindajad.