Helsingi börsi Balti nimekirjal ei nähta mõtet

Balti nimekirja loomine Helsingi börsil on müüginipp, lausub Hoiupanga finantsdivisjoni asedirektor Heino Viik kategooriliselt. «Selle nimekirja võib kunagi mõttekaks muuta, aga tänasel päeval selle jaoks erilist vajadust küll ei ole,» lisab ta.

«Helsingi börsi Balti lehe loomise üks mõtteid ongi selles, et osa Eestis arvestatavaid ettevõtteid hakkavad toimima Tallinna väärtpaberibörsil ja soomlased võivad nendest firmadest ilma jääda,» on Viigiga ühel nõul ka Tallinna kaubamaja finantsdirektor Urmo Valner. Ta märgib, et Helsingi börsil noteeritavate firmade arv võib tunduda investorile ääretult väiksena.

«Loodavasse Balti nimekirja võiksid pürgida sellised ettevõtted, kelle aktsiate kogu turuväärtus on umbes poole miljardi Eesti krooni ümber. Sisuliselt tähendaks see üksnes Eesti pankade minekut loodavasse Balti nimekirja,» räägib investeerimisfirma Aktoris juhatuse esimees Auli Kumpulainen.

Tallinna väärtpaberibörsi projektijuhi Helo Meigase sõnul on täna Eestis väga vähe panku, kes Helsingi börsile läheksid. Lätis ja Leedus ei ole praegu üldse potentsiaalseid minejaid, tõdeb Meigas. Firmal on võimalus valida -- kas ta on oma börsi põhinimekirjas või lääne börsi väikseimas ja vähem tähelepanu äratavas nimekirjas, lisab ta.

«Investeeringute paigutused Soome või siis loodavasse Balti nimekirja ei ole Eesti ettevõtetele lähitulevikus eriti tulutoovad, kuna Soome suhteliselt halb majanduslik olukord võib heita varju ka Balti nimekirjas olevatele ettevõtetele,» nendib Kumpulainen koguni.

Balti nimekirja võib luua näiteks ka Tallinna, arvab Kumpulainen.

Kui võrrelda Helsingi börsil kõige madalamat nimekirja, maakleri nimekirja, ja loodavat Balti nimekirja, siis viimase loomine ei aseta Baltimaade ettevõtteid Urmo Valneri sõnul paremasse positsiooni. «Näiteks kui investor hakkab võrdlema nimekirju tähtsuse järjekorras, siis n-ö Balti leht jääks viimasele kohale,» pole Valner kindel Helsingi börsi Balti nimekirja efektiivsuses.

Hansa Investeeringute ASi vanemanalüütiku Viktor Mahhovi sõnul säilib Eesti ettevõtete huvi Helsingi Balti nimekirja loomise vastu senikaua, kui Tallinna börs on oma tegevuse algetapil ning välisinvestoritele tundmatu.

«Kui Tallinna börs suudab oma tegevusega tõestada, et on piisavalt tõhus ja tulus ning hästi varustatud informatsiooniga, siis kaob otsene vajadus minna Helsingi börsi Balti nimekirja. Eriti aga siis, kui tulevad ka mõned Soome pangad maakleriteks Tallinna börsile,» lausub Mahhov.

Investorile, kes on näiteks Londonist, ei ole tegelikult tähtis, kas Eesti ettevõtte noteerib aktsiaid Tallinna väärtpaberibörsil või Helsingi börsil loodavas Balti nimekirjas. Oluliseks võivad saada aga muud faktorid -- näiteks börsi tegutsemise aeg.

«AS Tallinna Toiduveod aktsiate noteerimine küll Eesti väärtpaberiturul toimub, kuid ettevõte on piisavalt väike selleks, et hakata liikuma Helsingi börsil loodavasse Balti nimekirja,» lausub ASi Tallinna Toiduveod juhatuse esimees Rain Tamm.

Tamm lisab, et juhatus ei planeeri ka Tallinna börsile minekut lähiajal, kuna maaklerikontoritevaheline kauplemine ei ole firma aktsiatele kuigi suurt käivet tekitanud. See on tingitud ka tuumikinvestori käes olevast suurest aktsiapaketist, tunnistab Tamm samas.

«Väikese turuväärtusega ning vähese likviidsuse ja aktsionäride arvuga ettevõttel on väga raske mingisugustki huvi äratada välisinvestorite seas,» tõdeb ka Helo Meigas. «Seega ettevõte peaks looma endale turu Eestis ja kui selgub, et on palju välisinvestoreid väljastpoolt, siis hakatakse noteerima oma aktsiaid ka teistel börsidel,» toonitab ta.

«Huvi säilimine Helsingis loodava Balti nimekirja vastu ajal, kui on juba loodud Tallinna väärtpaberibörs, oleneb suuresti rahalistest kulutustest Helsingisse minekul ja taotlustest, mida ettevõtete omanikud tahavad saavutada,» räägib Urmo Valner. «Eesti ettevõtete minekut Helsingi börsile hakkavad kindlasti piirama Balti nimekirjas kehtestatud nõuded,» lisab ta.

Tallinna kaubamaja pole Valneri sõnul eriti pingutusi Helsingi börsile minekuks teinud. Küll aga tegevat Helsingi börs üpriski tugevat tööd, et neid endale saada.

Ühispanga analüüsiosakonna juhataja Urmas Neetari sõnul hakatakse panga aktsiaid Helsingi börsil noteerima aprillis. Helsingisse mineku otsus tehti siis, kui Tallinna väärtpaberibörsist ei teatud veel midagi, põhjendab Neetar otsust Soome minna. Ta lisab, et see ei välista Ühispanga minekut Tallinna börsile.

Kärsitud Ühispanga omanikud olid omal ajal seisukohal, et Helsingisse minek toimub kiiremini, kui Eestis ükskord oma börs luuakse.

Ühispangal on vaja leida investoreid, kes suudavad osta aktsiaid suuremal hulgal kui Eestis võimalik, tõdeb Neetar. Kui hakkaksime siin oma aktsiaid müüma, siis Tallinna börsil neid ostjaid eriti ei oleks, lisab ta. Ühispank kavatseb oma aktsiakapitali suurendada seniselt 150 miljonilt kroonilt ligi 300 miljoni kroonini.

Helsingisse pääsemine toob seega kaasa küll suuremaid kulutusi, kuid Helsingi börsi kaudu levib emitendi nimi välisinvestoriteni ka kiiremini, vähemalt esialgu, leiavad paljud Eesti firmad. Kindlasti ka Tallinna börsi kaudu hakkavad välisinvestorid rohkem huvi tundma Eesti ettevõtete vastu, kuid investoritering on tõenäoliselt kitsam, vähemalt alguses.

Tallinna börsi käivitumine korrastab väärtpaberiturgu, kuna on rangelt määratletud nii börsil noteerimise kui ka emissiooniprospektile ning börsi liikmesfirmadele esitatavad nõuded, samuti kauplemisreeglid.

Börsi tekkimisega hakkab paremini peegelduma emitendi majanduslik seis, kuna väline informatsioon on kättesaadav piisava sagedusega, näiteks kord poolaastas, mis vähendab investorite jaoks riski. Alati tagatud informatsioon võimaldab seega tunduvalt rohkem investoril tulu teenida.

«Praegu on ettevõtetel kohustus avaldada aktsionäridele kord aastas üldinformatsiooni, millest saadakse teada, kuidas ettevõttel on läinud. See toimub tavaliselt aprillis, mis on siis tegelikult veidi vananenud info,» räägib Saku õlletehase väikeinvestor Peeter Treialt.

Treialt on seisukohal, et tuleks luua seaduslik baas, mis seaks piirangud ettevõtte sisemise info kasutamisel. Näiteks, ettevõtte juhtkond saab aasta lõpus teada, et majandustegevus on lõppenud kahjumiga, siis, kuni ei ole turule jõdnud info kahjumist, on võimalik aktsiaid müüma hakata ja teenida selle pealt kasumit, toob Treialt näite.

Omaette probleem on veel selles, et väärtpaberite noteeringud, mis ajalehtedes ilmuvad, ei ole kohustuslikud. Ajalehes avaldatud aktsia ostu- või müügikurss ei pruugi olla tehingu teostamisel tegelik hind. Tallinna väärtpaberibörsi reeglite kohaselt enam niimoodi toimida ei saa.