AS EVGT (endine Võru gaasianalüsaatorite tehas) soovib lähiajal hakata tootma padruneid ja sütikudetaile. Võrukesed on pidanud läbirääkimisi kaitsejõudude peastaabi ja kaitseministeeriumi esindajatega. Seni pole konkreetsete tellimusteni jõutud.

Kaitsejõudude ülemjuhataja Johannes Kert ütles, et ASile EVGT on antud kaitsejõududelt põhimõtteline päring, et võrukesed tutvustaks oma ettevõtte võimalusi sõjatööstuse vallas. «Nad pole meile isegi vastanud,» lausus Kert.

«Seni pole meile ühtegi konstruktiivset ettepanekut tehtud, ise me ju ei tea, mida sõjaväele vaja on,» ütles ASi EVGT asedirektor Mart Perli. «Meil on metallitöötlemiseks kõik võimalused, aga see ei tähenda, et saaksime kohe homme padruneid tootma hakata,» märkis Perli.

«Lätis hakati möödunud aastal padruneid tootma, Leedus tehakse granaate, nii et meil pole mingit mõtet sama asjaga tegelema hakata,» ütles Kert. «Ma ei suuda samas uskuda, et Eestis pole võimalik valmistada kaitseväele saapaid, raadioelektroonikat, lasertehnikat, optikat, miine ja miinipildujaid,» lisas ta.

«Padrunite tootmiseks läheb ju põhimõtteliselt vaja vaid 30m² ruumi, üht tööpinki ja kahte inimest,» ütles RASi Tarkon direktor Toomas Noorem. Tarkoniga on kaitseministeerium pidanud läbirääkimisi relvastuse tootmiseks. Need jäid vaid jutu tasemele.

«Suudaksime valmistada sidevahendeid, lihtsamaid seiresüsteeme, remontida ja hooldada relvi,» märkis Noorem. Tema sõnul peaks kaitseministeerium tootjatega ühise laua taha istuma ja hoopis rohkem kaitsekuludeks minevat raha riiki jätma.

Kaitseministeeriumi intendantuuriosakonna ülem Anu Kütt ütles, et sõdurivormid on õmmeldud Walkos, ohvitseride igapäevavorm Baltikas, sokid, sõrmikud, pulloverid ja sallid on tellitud mitmesugustelt Eesti firmadelt. «Tänavu saame ka saapad ASilt Samelin, sest kodumaised osutusid kõige paremaks,» märkis Kütt. Seni on Eesti kaitseväele saapaid ostetud Poolast ja Hiinast ning saadud abina NATO ladudest. Hiina saapad ei pidanud vastu ja Ameerika omad ei läinud Eesti poistele jalga.

Kerdi sõnul võiks Talleks hüdrosilindrite kõrval ka miinipildujaid teha ja granaadikorpusi saaks valmistada iga metallifirma, lisas ta. «See on hädise asjaajamise ja kollektiivse vastutamatuse tulemus, et Eestis midagi sellist ei toodeta,» märkis Kert. Eesti võinuks toota granaate ja padruneid kõigile Baltimaadele.

Toomas Noorema sõnul on Eestis kasutamata ka füüsikainstituudi potentsiaal laserite konstrueerimise ja tootmise alal.