- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,19%6 382,79
- DOW 30−0,02%44 622,43
- Nasdaq 0,42%21 187,73
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,31
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,19%6 382,79
- DOW 30−0,02%44 622,43
- Nasdaq 0,42%21 187,73
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaitsejõud ei kasuta Eesti firmade toodangut
AS EVGT (endine Võru gaasianalüsaatorite tehas) soovib lähiajal hakata tootma padruneid ja sütikudetaile. Võrukesed on pidanud läbirääkimisi kaitsejõudude peastaabi ja kaitseministeeriumi esindajatega. Seni pole konkreetsete tellimusteni jõutud.
Kaitsejõudude ülemjuhataja Johannes Kert ütles, et ASile EVGT on antud kaitsejõududelt põhimõtteline päring, et võrukesed tutvustaks oma ettevõtte võimalusi sõjatööstuse vallas. «Nad pole meile isegi vastanud,» lausus Kert.
«Seni pole meile ühtegi konstruktiivset ettepanekut tehtud, ise me ju ei tea, mida sõjaväele vaja on,» ütles ASi EVGT asedirektor Mart Perli. «Meil on metallitöötlemiseks kõik võimalused, aga see ei tähenda, et saaksime kohe homme padruneid tootma hakata,» märkis Perli.
«Lätis hakati möödunud aastal padruneid tootma, Leedus tehakse granaate, nii et meil pole mingit mõtet sama asjaga tegelema hakata,» ütles Kert. «Ma ei suuda samas uskuda, et Eestis pole võimalik valmistada kaitseväele saapaid, raadioelektroonikat, lasertehnikat, optikat, miine ja miinipildujaid,» lisas ta.
«Padrunite tootmiseks läheb ju põhimõtteliselt vaja vaid 30m² ruumi, üht tööpinki ja kahte inimest,» ütles RASi Tarkon direktor Toomas Noorem. Tarkoniga on kaitseministeerium pidanud läbirääkimisi relvastuse tootmiseks. Need jäid vaid jutu tasemele.
«Suudaksime valmistada sidevahendeid, lihtsamaid seiresüsteeme, remontida ja hooldada relvi,» märkis Noorem. Tema sõnul peaks kaitseministeerium tootjatega ühise laua taha istuma ja hoopis rohkem kaitsekuludeks minevat raha riiki jätma.
Kaitseministeeriumi intendantuuriosakonna ülem Anu Kütt ütles, et sõdurivormid on õmmeldud Walkos, ohvitseride igapäevavorm Baltikas, sokid, sõrmikud, pulloverid ja sallid on tellitud mitmesugustelt Eesti firmadelt. «Tänavu saame ka saapad ASilt Samelin, sest kodumaised osutusid kõige paremaks,» märkis Kütt. Seni on Eesti kaitseväele saapaid ostetud Poolast ja Hiinast ning saadud abina NATO ladudest. Hiina saapad ei pidanud vastu ja Ameerika omad ei läinud Eesti poistele jalga.
Kerdi sõnul võiks Talleks hüdrosilindrite kõrval ka miinipildujaid teha ja granaadikorpusi saaks valmistada iga metallifirma, lisas ta. «See on hädise asjaajamise ja kollektiivse vastutamatuse tulemus, et Eestis midagi sellist ei toodeta,» märkis Kert. Eesti võinuks toota granaate ja padruneid kõigile Baltimaadele.
Toomas Noorema sõnul on Eestis kasutamata ka füüsikainstituudi potentsiaal laserite konstrueerimise ja tootmise alal.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele