- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,3%6 216,36
- DOW 30−0,09%44 454,18
- Nasdaq 0,74%20 352,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,1
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,3%6 216,36
- DOW 30−0,09%44 454,18
- Nasdaq 0,74%20 352,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,1
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välislaenu head ja vead
Eesti on teinud nüüdseks välislaene ümmarguselt nelja miljardi krooni eest. Kuna meie maine rahvusvahelistes rahandusasutustes kogu aeg tugevneb, siis tuleb uusi laenupakkumisi ka üha juurde. Maailmapangal on näiteks plaanis pakkuda Eestile laene sadamate, raudteede, transiitkaubanduse ja sotsiaalsfääri arendamiseks. Samas oleme jätnud laene ligi miljardi krooni eest kasutamata. Viiendik senistest välislaenudest on nn halvad laenud, mida tagasi ei makstagi. Suhtumine välislaenudesse on Eestis väga erinev. Ühed näevad neis majanduselu turgutajat, teised koormat tulevaste maksumaksjate õlul.
Veebruaris maailmapanga poolt Eestile pakutud kahekümne kahe miljoni Saksa marga suurune laen ringleb riigikogus. Parlamendi majandus- ja maaelukomisjon leiavad, et laenupakkumus tuleks tagasi lükata. Põhjuseks liiga suured summad, mis laenuprojektiga läheksid palgarahana välismaiste nõustajate taskusse.
Ka põllumehed ise pole laenu suhtes suurt vaimustust avaldanud. Nende soov on saada raha eelkõige tootmise edendamiseks. Projektis väljapakutavat toetust koolitusele, maaparandusele ja kvaliteedikontrollile ei pea maamehed enda jaoks eriti veetlevateks.
Põllumajandusministri Ilmar Mändmetsa taha koondunud valitsus on laenuvõtmise poolt.
Rahandusministeeriumi arvutused näitavad, et Eesti võiks rahumeeli välislaene veelgi rohkem võtta. Arvatakse, et majandust ohustavaks koormaks muutuvad need laenud alles siis, kui ületavad kümne miljardi krooni piiri.
Välislaenude hea külg on see, et nad võimaldavad saada suures koguses odavat raha, mida Eesti majandus vajab nii praegu kui ka edaspidi. Laenudest ja välisinvesteeringutest sõltub oluliselt meie väliskaubanduse edasine saatus. Paljud projektid jääksid ilma välislaenuta üleüldse käivitamata, sest eestlased ise neid rahastada ei suudaks. Omaette küsimus on muidugi see, kas iga projekt Eestile hetkel just see kõige vajalikum on. Kurvaks meenutuseks jääb Lekto. Hea kavatsus maale ettevõtlust tuua lõppes krahhiga.
Välislaenu varjupooleks on see, et ta tuleb tagasi maksta. Laenude positiivne mõju majandusele ei ole nii konkreetselt tunnetatav kui mõistmine, et nende laenude tasumisega käib kaasas tugev maksukoormus. Praegu tasub Eesti maksumaksja peamiselt laenuprotsente. Raskemaks läheb siis, kui tagasimaksmine laenude põhisummadeni jõuab.
Välislaene ei võeta tihti täies ulatuses kasutusele. Üks põhjus on siin see, et mitme aasta peale tehtavates laenuprojektides on sageli võimalikke kulusid raske täpselt paika panna ning raha küsitakse rohkem, kui seda tegelikult vaja läheks. Tihti selgub, et osa projektist suudetakse ikkagi ka oma rahast kinni maksta, mistõttu mingi osa laenust jääb lääne pankadesse reservi.
Taolise reservi halb külg on kohustistasu, mida laenuandjad pangad võtavad selle eest, et väljavõtmata summat Eestile pidevalt kättesaadavana hoida. Positiivne on kindlustunne, mille investeerija saab, teades, et projektil on olemas soliidses rahaasutuses veel mingi varusumma.
Välislaenu võib Eesti seega võtta senisest rohkemgi. Vajadus väliskrediidi järele suureneb sedavõrd, kuidas laieneb meie ettevõtete majandustegevus. Samas ei tahaks Äripäev järgida peaminister Tiit Vähi tõekspidamist, et investeerija peab tingimata laenu võtmisega oma eesmärgini jõudma. Kui saadakse läbi laenamiseta, on veelgi parem.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele