20. märts 1996
Jaga lugu:

Ringkonnakohus tühistab iga kolmanda linnakohtu otsuse

Vastab Tallinna ringkonnakohtu esimees Jaan Kartau

Ringkonnakohtud on Tallinnas, Tartus ja Virumaal. Tallinna ringkonnakohtu piirkonda kuuluvad Tallinn, Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa, Pärnu linn ja Pärnumaa. Viimase poole aasta jooksul on Tallinna ringkonnakohtus läbi vaadatud 58% kõigist apellatsioonidest.

See võib olla tingitud kohtunike vähesusest, küsimuse keerukusest, seadusandlike aktide väga kiirest muutumisest.

Ega ringkonnakohtus venitamist suurt ette ei tule, see on ikkagi rohkem esimese astme kohtute probleem. Meie puhul võib venitamist ette tulla tsiviilasjades, kus ei ole ette nähtud otseseid tähtaegu. Väike järjekord võib tekkida ka suvel, sest tsiviilasjades peab istungil osalema korraga kolm kohtunikku.

Vahel on asjad nii keerulised, et käivad isegi riigikohtust mitu korda läbi. Teiseks on paljud esimese astme kohtunikud uued. Kolmandaks, seadused muutuvad ja nende rakendamine tekitab probleeme. Ka ringkonnakohtu istungitel jääb mõni kohtunik vahel eriarvamuse juurde, mis otsuses eraldi fikseeritakse.

Läinud aastal oli Tallinna ringkonnakohtus arutusel 798 tsiviilasja, millest 250 juhul esimese astme kohtu otsus täielikult tühistati ja 440 juhul jäeti otsus muutmata. Üldiselt pean kohtuotsuste muutmist kõrgema astme kohtus täiesti normaalseks, iseasi, kui suur see protsent peaks olema.

Seda tuleb päris palju ette. Kuid riigikohus võtab üldjuhul ette vaid niisugused asjad, milles ta leiab teoreetilise probleemi või suuri vaieldavusi. Muidu ei anna loakogu menetluse luba.

Muudetud kohtuotsuste suur arv viib kõrvalseisja mõttele, et kohtunikud ei ole piisavalt pädevad õiget seadusesätet leidma.

See, kelle suhtes ei ole otsus positiivne, tunneb pea alati, et talle tehti kohtus liiga. Tsiviilasjade puhul mängib oma rolli kindlasti ka see, et esimese astme kohtus tegeleb vaidlusega üks kohtunik, ringkonnakohtus aga kolm kohtunikku.

Tsiviilasjades oli läinud aastal kõige enam elamuõiguslikke vaidlusi, millele järgnesid kahju hüvitamist puudutavad ja töölepingust tulenenud vaidlused ning perekonna- ja omandiõiguslikud vaidlused.

Haldusasjades on enim maksualaseid vaidlusi.

Minu teada ei ole justiitsministeeriumist või mujalt ühelegi kohtunikule helistatud ning palutud mõni otsus teatud suunda kallutada.

Küll kulub palju aega finantsküsimuste lahendamiseks justiitsministeeriumiga, kes meie eelarve ette annab. Näiteks 1996. aastaks on Tallinna ringkonnakohtule eraldatud remondikuludeks 2000 krooni. Hiljuti saime oma esimese ametiauto. Seni tassisime pakse kohtutoimikuid postkontorisse käsitsi, et neid teise kohtusse saata.

Riigikogu. Ringkonnakohtutes võib töötada 44 kohtunikku. Tööd alustades oli Tallinna ringkonnakohtus 15 kohtunikku, kusjuures meie kohtust käib läbi 58% apellatsioonkaebustest. Eelmisel aastal saime juurde 5 ning tänavu veel 2 kohta.

See on rohkem esimese astme kohtu probleem, kus seda tõepoolest ette tuleb. Ringkonnakohtu istungeid lükatakse harva edasi.

Ma loodan, et ei tegele. Kohtuasjad jagatakse kohtunike vahel juhusliku valiku teel, nii et koostöö mingi kindla kohtunikuga pole mõeldav. Kui kellelgi on taandusi mõne kohtuniku suhtes, siis tehakse seda kohtusaalis. Viimasel ajal pole seda aga ette tulnud. Küll paluvad kohtunikud vahel ise end mõne asja arutamisest vabastada, kui näiteks keegi kohtuniku lähikondlastest on sama protsessiga seotud. Näiteks, kui kohtuniku abikaasa on samas protsessis pankrotihaldur.

See väide on poolenisti õige, eriti tsiviilasjades. Hea advokaat oskab juba hagiavalduses õigetele asjadele rõhuda, vajalike tõendite ja tunnistajate ringi määratleda. Teise astme kohtus on ju tunnistajate ülekuulamine väga erandlik nähtus. Ka ei saa ju üldjuhul teise astme kohtus uusi tõendeid esitada. Kui advokaat kohtus liiga palju räägib, võib see mõnikord hoopis vastupidiselt mõjuda.

Lünki ja vastuolusid on seadustes palju. Mõned neist on täiesti arusaamatud, ehkki neid siis kohe hakatakse parandama. Seadustekogud kohtuniku töölaual kirendavad täiendavalt kleebitud paberilipakatest. Üks kurioossem vastuolu oli tsiviilkohtupidamise seadustikus, kus oli ette nähtud, et apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb maksta sama palju riigilõivu kui esimese astme kohtus. Siis tehti aga muudatus riigilõivuseaduses, mis ütles, et kaebuse esitamisel tuleb maksta poole vähem. See segadus kestis kuid, enne kui parandus tehti.

Ka seaduste sõnastust annab vahel kaksipidi tõlgendada. Näiteks tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja tsiviilkohtupidamise seadustikus on esindust puudutavad sätted erinevas sõnastuses. Näiteid on teisigi.

Tallinna ringkonnakohtus tavaliselt küll, sest me ei jaksa juristidele palka maksta. Tartus kasutatakse rohkem konsultante, seal on enam vabu kvalifitseeritud juriste. Konsultandi abi kasutab Tallinna linnakohus, kuid ka seal on kvalifitseeritud juristidega probleeme.

Jah. Kui kellelgi on huvi mõne asja vastu, siis on tal võimalus sellega tutvuda. Menetluses olevate toimikutega saavad tutvuda vaid protsessi osalised.

Kui materjalid on kohtule esitatud ja seejuures pole tehtud eraldi taotlust nende saladuses hoidmiseks, siis ei tohiks need saladuseks olla.

Kellel on ikka tegu suurte ärisaladustega, võib tavalise kohtu asemel kasutada vahekohut, kus konfidentsiaalsus on tagatud. Vahekohut võib soovitada ka siis, kui tegu on väga suurte summadega, sest lõivusumma on seal väiksem.

Jaga lugu:
Hetkel kuum