Siiani on minu arvates Eesti elanikkonna elatustaseme muutus toimunud üsna loogiliselt. Ma olen Eesti majanduse suhtes optimistlik, inimesed on ettevõtlikud, motiveeritud, aktiivsed ja see annab tulemusi. See, et rikkad lähevad rikkamaks ja vaesed vaesemaks võib-olla Eestis isegi toimib, ent see ei ole süvenev protsess.
Tulemusi hinnates ei tun-du need tõepärased. Ma arvan, et need protsendid on kõrgemad, kui võtta näiteks kasvõi Eesti keskmise palga järgi.
Mulle tundub siiski, kui vaadata jaekaubakäibe kasvu võrreldavates hindades ja hinnatõus elimineerida, sealt teha mingi tasandus, siis nii see tulemus ikka päris olla ei saa. See küll vajaks võib-olla täpsemat analüüsi, aga siiski on need tulemused natukene üllatavad.
On olemas koefitsient, rahvusvaheliselt tunnustatud, mis näitab elanikkonna kihistumist. See näitab, et Eesti riigis on kihistumine nõks aeglustunud. See tähendab seda, et rikkad pole vaesemaks läinud, aga keskklass on kasvanud. Keskklassi sissetulekud on oluliselt suurenenud. Kui nüüd tagasi selle 12 ja 1 protsendi juurde tulla, siis ka see koefitsient paneb tulemustes natukene kahtlema.
Järelikult on see valim võetud mingite muude tegurite alusel, aga mitte läbiva struktuuri alusel. Ega elanikkonna ühtlustumine ei ole eesmärk. Eesmärk on see, et kõik, kes on suutelised ja võimelised teenima, seda ka teha saavad. Riigi funktsioon on toetada ettevõtluse arengut, luua investeeringuid soodustades uusi töökohti.