31. märts 1996
Jaga lugu:

Kõik segased inimesed lõpetavad ükskord lennunduses

Vastab lennuameti peadirektori kohusetäitja Eduard Tüür

Esiteks sai minu tööots Estonian Airis otsa seoses struktuuriüksuse likvideerimisega.

Nagu on öelnud üks maailma tuntud lennuspetsialist, kõik segased inimesed lõpetavad lennunduses ja kui nad on sinna sattunud, ei saa nad sealt enam välja. Seda pean ma küll tunnistama, et valdkond on äärmiselt paeluv.

Kui rääkida lennundusterminites, siis ma soostusin selle surmasõlmega.

Minu arvates on lennuametis selle lühikese aja jooksul jõutud ära teha väga palju tööd. Eriti palju tehti ära siis, kui ametit juhtis Mati Sõrmus. Sel ajal töötati välja lennundusseadus ja lennunduskontseptsioon.

Mis puutub lennuohutuse tasemesse, siis ütleksin selle kohta nii, et kui võrrelda üldist ohutust lennunduse omaga, on viimane väga turvaline.

Lähinädalatel läheb suurem jõud ameti restruktureerimisele ning uue lennunduskontseptsiooni väljatöötamisele. Praegu kehtiv lennunduskontseptsioon on koostatud kolm aastat tagasi ning tema aeg saab käesoleval aastal täis.

Me loodame selle 15. aprilliks valmis saada. Kontseptsiooni koostamisel on oluline aru saada, et Eesti lennundus ei koosne ainult lennuvahenditest, vaid ka lennujaaamadest ja õhuruumist, mis peavad olema turvalised ja atraktiivsed. See loob omakorda paremad tingimused kommertsstruktuuridele siin tegutsemiseks.

Restruktureerimise käigus eraldatakse lennuametist osakond, mis tegeleb lennujuhtimisega ning luuakse uus riigiettevõte Eesti lennuliiklusteenistuse keskus.

Lennuliiklusteenistuse keskus erineb lennuametist juba selle poolest, et finantseerimisalused on teised.

Näiteks kui lennuameti eelarve on selleks aastaks kinnitatud ligi kolm miljonit krooni, siis loodava ettevõtte finantseerimine hakkab toimuma navigatsioonitasudest tulevast summast.

Rahvusvaheliselt on sätestatud, et navigatsioonist kogutavad tasud tuleb suunata lennuliikluse tagamiseks ja selle arendamiseks. Käesolevaks aastaks on planeeritud maksudest koguda ligi sada miljonit krooni.

Lennuametis järelejäävatest osakondadest saab kaalukaimaks lennuohutusega tegelev osakond ning lennunduspoliitika osakond. Viimane on tähtis eelkõige rahvusvaheliste lepingute sõlmimise seisukohast.

Praegu on Estonian Airiga selles suhtes kõik korras ning neil on üks kokku üheksast välja antud lennunduslitsentsist.

Litsentsiprobleem, mida te mainisite, oli tõesti päevakorras just siis, kui ma Estonian Airis töötasin. Ma ei nimetaks seda küsimust problemaatiliseks. Mõningad puudused, mis raskendasid litsentsi rahumeelset saamist, küll olid, kuid need said kõrvaldatud.

Tegu oli vaid formaalsustega ning see oli seotud konkreetsete struktuuriüksustega. Näiteks ei olnud olemas konkreetseid ametikohti ning korralikult välja toodud need struktuurid, mis peavad lennuohutust tagama. Tegelikult aga lennuohutusalane töö käis ning ohutus oli tagatud.

Litsentsi kasutavad hetkel aktiivselt Estonian Air ja Eesti lennukompanii. Aktiivselt tegutseb ka firma Enimex, kuid seda väljaspool Eestit.

Kõige rohkem on koostööd tehtud Soome, Rootsi ja Norraga. Me oleme nendelt saanud koolitusalast abi ning oskusteavet mõningate kontseptuaalsete küsimuste lahendamisel. Näiteks lennuameti struktuuride loomisel 1990. aastal võeti eeskuju just Põhjamaade kogemustest.

Oluline on kogemuste vahetamine ja edasine koostöö ka kolme Balti riigi lennundusspetsialistide vahel, mis vajab tulevikus parandamist.

Siin hakkab tekkima täiesti omaette probleemide ring. Turusituatsioon ei soosi praegusel hetkel eriti kooli tööd. Lähitulevikus on oluline panna paika, kui palju meil lennundusspetsialiste vaja on. Selge on ka see, et kusagil on kriitiline mass spetsialiste, alla mille ei tasu kooli üleval pidada. Samas ei ole spetsialistide järele ilmselt piisavat tellimust.

Seega tuleb siin tulevikku silmas pidades vastu võtta põhimõttelised otsused, kas ta peab olema akadeemilise suunaga või mitte. Samas on selge, et riigil peab selline koolituskeskus olemas olema. Maksumaksja seisukohalt on ebaõiglane üleval pidada ebaefektiivset struktuuri.

Hetkel õpib seal kusagil 60 inimest ning sama palju on ka selle kooli lõpetanuid.

Täiesti klass omaette on muidugi Tallinna lennuväli. Heas korras on kõik kuus tegevussertifikaadi saanud lennujaama.

Selleks, et võtta kõik lennuväljad kasutusele lennujaamadena, tuleks teha tohutuid investeeringuid. Näiteks võiks Tartu Raadi lennuvälja kasutusele võtta, kuid see nõuab head äriideed.

Päris kindlasti.

Selles suhtes läheb asi aina paremaks. Kindlasti annab suure tõuke sellele peatselt tööle hakkav lennuliiklusteeninduse keskus.

Oma panuse Eesti õhuruumi kasutamisele on kind-lasti andnud peale Eesti taasiseseisvumist Soome kontrolli all oleva õhuruumi kasutamine.

See omakorda tähendab, et lennukompaniid, kes varem kasutasid Soome õhuruumi, lendavad nüüd üle Eesti, sest see tee on lühem. Selle eest maksavad nad meile aga navigatsioonimakse.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas