Põlevkivivaru on kahanenud kriitilise piirini

Viimastel päevadel on tähelepanu osutatud riigireservidele, kusjuures peamisteks arutlusobjektideks on olnud teraviljareserv ja kütusereserv.

Hoomates täielikult nii teravilja kui ka vedelkütuse varu tähtsust, tahan siinjuures juhtida tähelepanu veel ühele Eesti riigi jaoks ülitähtsale reservile, s.o energiareservile ladustatud põlevkivivarude kujul.

Möödunud talv näitas täie selgusega põlevkivi valmistoodangu varude vajalikkust. Viimased kuus kuud töötasid kaevurid kogu praeguseks säilinud tootmisvõimsust kasutades ja ikkagi toodeti peaaegu 900 000 tonni kütust vähem kui tarbiti. Õnneks oli kaevanduste ja karjääride ladudes küttehooaja alguses küllaldane põlevkivi valmistoodangu varu ja seetõttu mingit avariiolukorda energiatootmises ja -tarbimises ei tekkinud. Kindlasti ei olnud möödunud talv mitte viimane ja mitte kõige karmim. See sunnib meid juba praegu mõtlema järgmisele põlevkivi kõrgtarbimise perioodile ja selle ees, kui praegu midagi radikaalset ette ei võeta, mingit kindlustunnet ei ole.

Praegustes hindades kulub möödunud talve jooksul kulutatud põlevkivivarude taastamiseks 65 miljonit krooni. Tootmiskuludel on objektiivne omadus kasvada ja seepärast oleks õigem sügiseks arvestada isegi 75miljonilise summaga.

Selge on igal juhul see, et praeguseks 1,29 miljoni tonnini sulanud põlevkivivaruga uuele kütteperioodile vastuminek ületaks loomuliku riski taset ja võiks kaasa tuua energiasüsteemi funktsioneerimise ebastabiilsuse. Peamiseks põhjuseks on siin praeguste varude väike mobiilsus, sest 2/3 olemasolevast põlevkivist asub kaevanduse (Estonia) laos, kust seda ühe hooaja jooksul saab tehnilistel põhjustel maksimaalselt kasutada vaid 30% ulatuses. Mitme kaevanduse ja karjääri ladu on tühi ja seega mitu vajalikku laadimispunkti välja langenud.

Põhimõtteliselt lubavad Eesti Põlevkivi tehnilised võimalused viia põlevkivivaru järgmise perioodi alguseks 1,8 miljoni tonnini, s.o suuruseni, mis kinnitati ka ettevõtte haldusnõukogu veebruarikuu istungil optimaalseks ladude mahuks ehk teisiti öeldes riigireserviks. Tegelikult takistab sellist toodangut andmast rahapuudus. Praeguse põlevkivi müügihinna juures pole kuidagi võimalik koguda vähemalt 40 miljonit krooni vaba raha, mida suveperioodil võiks investeerida lattu toodetava varupõlevkivi alla.

Juba aprillikuus on kaevurite tööaega kahe päeva võrra vähendatud, et tasakaalustada tootmise ja tarbimise mahtu. Tootmata jääb aga 120 000 tonni järgmiseks talveks vajalikke varusid. Kuna põlevkivi pole Eesti riigile sugugi väiksema tähtsusega strateegiline kütus kui vedelkütus, siis pean ülitähtsaks valitsuse tasandil leida lahendus suvel ladudesse toodetava ja kütteperioodiks vajalike põlevkivivarude finantseerimiseks. Ühe võimalusena näen põlevkivi müügihinna tõstmist õige ajal tasemele, mis võimaldab Eesti Põlevkivil luua vajaliku finantsreservi.

Valitsus tegi õigesti, kui nõudis Eesti Põlevkivilt juba varakult põlevkivi müügihinna uusi kalkulatsioone, mille me ka möödunud aasta septembris esitasime. Kahjuks on uue hinna kehtestamise mitu korda etteplaneeritud arutlus valitsuse istungitel ikka ja jälle edasi nihkunud paljude teiste tähtsamate probleemide esilekerkimise tõttu.

Aeg aga voolab peatamatult ja tahaks loota, et juba lähematel päevadel on põlevkiviprobleemid vaatamata saabunud sulailmadele esiplaanile jõuavad. Igal juhul on vaja omada ladudes põlevkivi valmistoodanguna kütteperioodi alguseks vähemalt ühe talvekuu tarbimismahus. Praegu veel on selle tootmiseks aega.