14. aprill 1996
Jaga lugu:

Naljakad firmajuhid

Üsna sageli tuleb ajakirjanike töös ette olukordi, kus ettevõtete juhtidega kohtudes püütakse ajakirjanikele ette sööta kõiksugust informatsiooni peale vajamineva. See tähendab, et «unustatakse» ära kohtumise eesmärk. Esitatud küsimustele antakse isegi kolmandal-neljandal kordamisel ümmargusi vastuseid, minnakse teemast kõrvale, moonutatakse informatsiooni või jõutakse koguni välja täiesti absurdsete vastusteni.

Näitena võib siin tuua Ukraina suursaatkonna majandusnõuniku väidet, mille järgi Ukraina rahvuspangalt tulnud käskkiri sulgeda Ukrainas üksnes Eesti ettevõtete karbovanetsikontod on tingitud Ukraina maksebilansilisest raskusest väljatoomisega. Kas tõesti üks nii väike riik, nagu on seda Eesti, võib nii suure riigi maksebilansilisest raskusest välja tuua? Pealegi on ju Eesti ja Ukraina vahel alates 14. märtsist jõustunud vabakaubandusleping, mille järgi võib küll maksebilansiraskuste tekkimisel rakendada kaubavahetust piiravaid meetmeid, kuid seda ei saa seostada valuutaarveldustega, mis ei ole rahavääringu küsimus.

Omapärane on see, et moonutatud informatsiooni andnud allikatele on millegipärast iseloomulik helistada päev pärast samateemalise artikli ilmumist ajalehe toimetusse ja pärida ajakirjaniku halva käitumise põhjuste kohta. See tähendab, miks ei ole infoallika antud teavet artiklis üldse kasutatud ja miks on tema kallist aega raisatud, kui sellel tulemust ei ole.

Kuidas peaks reageerima allika sellisele nahaalsele käitumisele nagu püüe mõjutada ajakirja- nikku otseselt väärinformatsiooni levitama? Vastus on ühene -- järgnevatel kordadel tuleb sellisesse infoallikasse suhtuda reservatsiooniga. Teisisõnu: teda ei saa enam üldse usaldada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum