16 mai 1996

Usk valuutaliitu seni püsib

Oma novembriprognoosis ennustas EK, et Euroopa Liidu selle ja järgmise aasta majanduskasv on vastavalt 2,6 ja 2,9%. Olles neid nüüd tublisti revideerinud, pakub ta selle aasta majanduskasvuks 1,5 ja 1997. a 2,4%. EK avaldas lootust, et aeglane majanduskasv Euroopas kiireneb järgmisel aastal ning et suur osa Euroopa Liidu liikmesriike on piisavalt tugevad, minemaks 1999. aastal üle eurorahale. Kuigi praegu suudab täita EMUsse pääsu nõuded, mille kohaselt ei tohi eelarvepuudujääk ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja riigivõlg 60% RKTst, 15 ELi liikmesriigist ainult Luksemburg, on EK veendunud, et 1996. a saavad sellega peale Luksemburgi hakkama Taani ja Iirimaa ning 1997. a ka rahaliidu tugisambad Saksamaa ja Prantsusmaa ning Holland ja Soome.

Turuanalüütikud on käsitanud EK aruannet, mis oli risti vastupidine üldistele ootustele, kui tõendit, et ühisrahale ülemineku otsus langetatakse poliitilisel, mitte majanduslikul alusel.

Praeguseks Euroopas järsult aeglustunud majanduskasvu tõttu valitseb üldine arvamus, et 1999. aastal ei ole võimalik rahaliitu luua, sest paljudel riikidel on suuri raskusi eelarvedefitsiidi viimisel alla kolme protsendi SKTst.

Üldine arvamus on, et ka Saksamaa ja Prantsusmaa ei suuda seda eesmärki täita, kuid nüüd ennustab komisjon, et 1997. a on Prantsusmaa eelarvedefitsiit 3% ja Saksamaa oma 2,9%.

Euroopa Liidu rahandusvoliniku Yves-Thibault de Silguy sõnul näitavad kõik prognoosid, et majandus- ja rahaliidu loomine on graafikus ning et ajakava on igati reaalne. «Olen veendunud, et suur osa liikmesriike täidab eurole üleminekuks vajalikud tingimused 1. jaanuaril 1999,» ütles ta.

Bloki praegusi majandusprobleeme arvestades ei pea finantsanalüütikud EK prognoose reaalseks. Eric Chaney Morgan Stanleyst väitis Reuteri äritelevisioonile, et poliitikud on rahaliidu loomise otsuse juba ilmselt langetanud.

Goldman Sachsi vanemökomist Thomas Mayer aga ütles: «Arvan, et mida EMUle lähemale, seda rohkem jälgitakse fiskaalpoliitika arengusuunda kui konkreetseid numbreid.»

Brüsselis visiidil viibiv Saksamaa liidukantsler Helmut Kohl möönis, et majandusväljavaated ei ole Bonni jaoks hiilgavad, kuid kinnitas, et on kindlalt konvergentsikriteeriumide muutmise vastu. Kantslerile lähedaste allikate põhjal taotleb Kohl, et 1999. a EMUsse pääsevatele riikidele tõmmataks joon alla 3. aprillil 1998.

Komisjon ennustas, et Saksa majanduskasv, mis tänavu on ainult 0,5%, kiireneb järgmisel aastal 1,8 protsendini. Teadmata on veel see, kuidas mõjutab Saksamaa selle aasta peaaegu olematut majanduskasvu kantsler Kohli soovitatav 50 miljardi marga suurune säästupakett, mida seni ei ole veel parlamendis heaks kiidetud. Ilma selleta ei suuda Saksamaa aga alandada eelarvepuudujääki alla 3% SKTst.

Euroopa Liidu suurimaks probleemiks jääb EK hinnangul endiselt tööpuudus, mis langeb tänavuselt 10,9 protsendilt järgmisel aastal 10,8 protsendile. REUTER-BNS-DI-ÄP

Hetkel kuum