Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ideed müüb pilkupüüdev ja efektne esitus

    Esitlusgraafika programmipakette on mitmeid, kuid olemuselt on nad küllaltki sarnased. Tundes ühte, ei valmista üleminek teisele mingit vaeva.
    Esitlusgraafika pakett PowerPoint on üks MS Office'i komponente. Tema väljanägemine, kasutusviis ja tavatoimingud on tuttava Wordi ja Exceliga äravahetamiseni sarnased. Kasu on temaga töötades ka muudest Office'i osadest (WordArt, OrgChart jne). Loomulikult on ta, nagu teisedki Windowsi keskkonna programmid, võimeline kasutama neid hüvesid, mida Windows pakub.
    PowerPointi dokument on oma olemuselt nagu slaidide jada. Neid saab kuvada ekraanile (lisaseadme abil ka seinale) ja kasutada kilede asemel. Kuid selline dokument pole ainult slaidijada. Igale slaidile võib lisada selgitava lisateksti, mida siis kasutada kas abi- või lisamaterjalina kuulaja käes.
    Slaide on mitmesuguse struktuuriga. Näiteks sisukordslaid (pealkiri ja alapunktid), diagrammslaid (pealkiri ja diagramm), piltslaid (pealkiri ja pilt) jne. Slaidide koostamist hõlbustavad temaatilised slaiditüübistikud. Esitluse kokkupanemine on terve teadus. Algajal ei maksa jalgratast leiutada. Pooltooted annavad esimesteks katsetusteks hea ja professionaalse baasi, küll kogemustega tulevad ka oskused.
    Slaidide ülesehitusega kaasneb muudki. Iga slaid, mis moodustab ettekandest ühe kas just peatüki, aga tüki ikkagi, muutub struktuuriosaks. Lisaks slaididele on selliselt koostatud ettekanne automaatselt kava. Vaadates ettekannet nüüd kavana, saab kasutada juba Wordist tuttavaid võtteid. Mugav on osi ringi tõsta, vaadata ülevaatlikult või detailselt jne.
    Siinkohal rõhutan veelkord võimalust varustada oma ettekanne kommentaaride ja sisuseletustega. Neid ekraanil ei näidata (vähemalt ettekande ajal), kuid soovi korral võib oma ettekande koos kommentaaridega välja trükkida. Aja ja ruumi kokkuhoiuks võib valida erinevate trükivariantide vahel: üks slaid leheküljel koos kommentaaridega, mitu slaidi leheküljel kommentaaridega või näiteks ainult slaididest koosnev spikker.
    Pilgupüüdmiseks ja stiililiseks silumiseks võib kasutada mitmeid võimalusi slaidilt slaidile ülemineku «multifilm»-vahendeid. Lihtsa meetodi «üks-pilt-asendab-teist» asemel võib valida sujuvaid üleminekuid. Kogu selline galerii koosneb 13 võimalusest (koos variantidega on neid 45). Ka ühte slaidi ei pea näitama kui tervikpilti, vaid selle võib töö käigus «üles ehitada». Ehitusviise on samuti terve hulk -- 12 (koos variantidega 38), veel saab valida, kas ehitada lõigu, sõna, tähe kaupa, nii on tegelikult mängumaad rohkemgi.
    Kui arvutil, millel esitlust ette kantakse, on helivahendid, siis tasub mõelda tähelepanu juhtimistele kõrva kaudu. Igale sammule (slaidi vahetus, slaidi osa ülesehitus jne) saab külge riputada helikillu. See võib olla mõni Windowsiga kaasas olev kellahelin, pommiplahvatus või muu helikild, samas võib see olla ka pikem taustamuusika (viimast on sobiv kasutada näiteks esitluse «ise-end-näitan» juurde, kus ettekandjaks on arvuti ise). Selle viimase võimaluse puhul ei tohi unustada ühte «pisiasja». Windowsiga on kaasas väga mugavaid vahendeid heliklippide salvestamiseks, näiteks CD-lt, et neid siis hiljem taustana kasutada. Kuna ettekanne on tavaliselt avalik esitus, siis peab jälgima, et oleks täidetud autoriõiguse nõuded. Loomulikult on inimesel, kes tavaelus neist teemadest kaugel, raske mõelda, et näiteks populaarse laululoo taustaks mängimise eest peab kellelegi maksma, aga elu on elu, seadus on seadus ja äri on äri. Pole kuigi meeldiv, kui kogu kulutus imagole kallatakse tänu sellele «pisiasjale» konkurendi poolt ajakirjanduses irvitamisega üle.
    Julgustuseks võin öelda, et asi pole täiesti lootusetu. Neile, kes on ostnud Office'i CD-variandi (aga enamik helikaardiomanikest omavad ka CD-seadet), saavad tasuta kaasa terve hulga nn royalty free helitükke koos mõnede näpunäidetega, kuidas hankida just sellist muusikat, mille esitamise eest maksta pole vaja.
    Lisaks ettekande koostamisele on esitlusprogrammist palju abi ka ettekande ajal. Peale ilusate piltide on esitlejal käepärast ka «kaardikepp» ja «värvipliiats», et suure seltskonna ees jutu käigus teha lisamärkusi pildile (allajoonimised, ringid ümber oluliste asjade jne). Ning lõpuks aitab programm vajadusel harjutada ja mõõta tegelikku ajakulgu koos jutuga, et ei juhtuks nii nagu selle vana kõnemehega, kes tellis abilt pooletunnise kõne, mille pidamiseks kulus poolteist tundi, sest ta ei märganud, et tekst oli kolmes eksemplaris.
    PowerPoint ei ole uus asi. Nagu ei ole Excel ja Wordki. Küll aga muutuvad ja uuenevad nad kõik pidevalt. Koos Windows 95ga müüki tulnud Office 95 sisaldab kõigi nende komponentide uusi versioone -- numbriks nüüd seitse. Uued versioonid on 32bitised, mis tähendab, et nad on vabad DOSi ajastu barjääridest, töötavad kiiremini ja mõnusamini.
    Lisaks on kaasa tulnud muidki uuendusi, nagu rikastatud audio-visuaalsed võimalused. Lisandunud on heliefektide külgeriputamise vahendid, teksti ülesehitamine täht- ja sõnahaaval jmt.
    Varasemaga võrreldes on lisandunud mitmevärvilised pliiatsid märkuste tegemiseks pildil, slaidivaliku menüü, kust saab kergelt hüpata tagasi (või edasi) vajalikule pildile ja muud taolist. Eriliselt rõhutaks aga slaidi kommenteerimise vahendeid, mis võimaldavad ettekande ajal lisada slaidile märkusi, kommentaare, küsimusi ja vastuseid. Seega saab salvestada pärast esitlust selle käigus tekkinud mõttevahetuse olulisi lõike ning vajadusel need ettekande lõpus koos piltidega välja trükkida. Nii ei saa kuulaja mitte kuiva, piltidest ja faktidest koosnevat puru, vaid just sellel esitlusel esitatud kommentaaridega varustatud väljatrüki.
    Arvutite arengu kõrval arenevad veelgi tormilisemalt arvutivõrgud. Ühendus Internetiga pole enam mingi uudis, vastavate vahendite olemasolul saab üle võrgu pidada telefonikõnesid (kohaliku kõne hinnaga kasvõi Ameerikasse) ja maailm tuleb järjest ligemale.
    Ettekande tegemiseks ei pea enam kõiki asjaosalisi kokku koguma. Oma esitluse võib ette kanda «üle võrgu», st esitaja arvutis näidatav dubleeritakse teiste asjaosaliste ekraanile.
    Enamgi veel. «Kuulajad» saavad nüüd oma hiirt kasutada märkepulgana, et juhtida esitaja või teiste «kuulajate» tähelepanu olulistele kohtadele pildil. Kui nüüd siia lisada helikonverentsi vahendid, siis tekib tõeline videokonverentsi võimalus, kusjuures osavõtjad võivad asuda kas maailma või Eesti erinevates nurkades.
    PowerPoint ei ole ainus selletaoline tarkvarapakett. Analoogilisi on teisigi ja milline neist parem on, sõltub kasutaja soovidest ja vajadustest. Analoogiline pakett on Corel Presentation.
    Coreli toode paistab kohe silma oma parema graafilise vahendilisusega. Kuna pilditegemine on Coreli pärusmaa, siis taustapiltide valik ja võimalused on sedavõrd ka paremad. Et Coreli perekonda kuuluvad ka «filmi» tegemise vahendid, siis on need võimalused Corelis tugevasti paremad, alates pildi ülesehitamise arsenali rikkusest ja lõpetades «multifilmide» ehitusse kaasamisega. Tugeva plussi annavad ka videolõigud, mida saab kerge vaevaga lülitada ettekandesse.
    Puudusena tooks ära nõrgemad vahendid helide lisamisel. Suure puudusena aga tuleb märkida väga nõrka toetust esitluse ajal. Nii ei leidnud ma kuidagi võimalust esitlust «tagasi kerida», käivitada vajalikust pildist jne. Samuti ei ole Corelis PowerPointi mugavaid kommentaaride lisamise võimalust esitluse ajal ning ka videokonverentsi vahendeid.
    Esiteks ei maksa uut programmi, veel vähem uut versiooni, karta. On küll mõned ohud, mis algajat kipuvad kummitama. Kuna võimalusi on väga palju, tekib tahtmine neid oma esimeses proovitöös kasutada. Nii aga võib saada ülikonna, mis on kokku õmmeldud erinevatest (väga headest) kangastest ja kinni nööbitud erinevate (väga heade) ja eri suuruses nööpidega. Ei maksa kohe kõiki võimalusi ära kasutada -- esimene etteaste ei jää viimaseks.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.