18 juuni 1996

Konstruktsioon tekitab vaidlusi

Projekteerijad ei nõustu ehituses aastakümneid kasutatud seinakonstruktsiooni kasuliku mudeli tunnistusega

«Mida arvata, kui keegi patenteerib telliskivi, mis on üle kümne tuhande aasta kasutusel, kuid seni patenteerimata, ja hakkab kõigilt telliskivide kasutajatelt maksu nõudma?» küsib ASi Estkonsult projekteerimisdirektor Tiit Masso. Absurdsevõitu küsimus tekkis projekteerijatel, kui selgus, et üldtuntud ja pikka aega kasutatud seinakonstruktsioonile on välja antud kasuliku mudeli tunnistus.

Vastavalt kasuliku mudeli seadusele on tunnistuse omanikul või ainulitsentsi saanud isikul ainuõigus kaitstud lahendust kasutada ja käsutada.

Kasuliku mudeli tunnistusega kaitstud ja 25.08.1995 vastavasse riiklikku registrisse kantud seinakonstruktsiooni peavad spetsialistid tavaliseks puitsõrestik-täi-disseinaks, millel lisaks püstprussidele ka rõhtlatid voodri kinnitamiseks.

Masso sõnul leiab selliste seinte kirjeldusi ja jooniseid paljudest ehituskäsiraamatutest, ka Arvo Veski aastakümneid tagasi avaldatutest. Samuti nendib Masso, et kasuliku mudeli kirjelduses näidatud konstruktsioon on vigaselt joonistatud ja tegelikult teostamatu.

Soojustuse peale, puitlattide vahele on kirjelduses näidatud materjalikiht, mida on nimetatud tõkkekihiks. Kirjelduses öelduna on tõkkekihi ülesanne fikseerida isolatsioonimaterjal ristroovitises ning kaitsta selle välispinda. «Sõltuvalt tõkkekihiks kasutatud materjalist võib selle kinnitada püstprusside külge (nt kile korral), kuid tõkkekihi võib fikseerida ka temas tekkiva sisepinge abil (nt ehituspapi korral),» selgitatakse kirjelduses.

Masso väitel on selgituses mitu elementaarset viga. Nii ei piisa kilest või papist soojustuse fikseerimiseks, soojustuse välispinnale kilet paigutada ei tohi. Samuti ei tohi kilet ega pappi servaga lati külge kinnitada.

«Mõistatuseks jääb, kuidas saab pappi fikseerida sisepinge abil muid kinnitusvahendeid kasutamata,» lisab Masso. Kasuliku mudeli omanikku, ASi Richardi Kaubandus juhatuse esimeest Kalev Närepit esindanud patendivoliniku Jaak Ostrati sõnul antakse kasuliku mudeli tunnistus välja ekspertiisi tegemata taotleja riskil. «Ma ei ole võimeline ütlema, et konstruktsiooniga on kõik korras, aga ei saa öelda, et midagi oleks viga,» rõhutab Ostrat õigust küsimus vaidlustada.

Patendiameti direktori Matti Pätsi sõnul ei peagi patendiamet kasuliku mudeli seaduse järgi tagama leiutise uudsust. Temagi rõhutab, et kasuliku mudeli tunnistus antakse välja taotleja südametunnistusel. «Vaevalt, et telliskivi kohta kasuliku mudeli tunnistust siiski välja antakse,» sõnab Päts. «See on ikka liiga triviaalne.»

Pätsi sõnul peab kasuliku mudeli tunnistuse taotleja tegema ise eelekspertiisi ja olema veendunud leiutise uudsuses. «Kui selles ollakse veendunud, jäävad ebameeldivad järellainetused tulemata,» räägib Päts, välistamata kiirrikastumise tuhinas head teenimisvõimalust haistvate sullerite olemasolu.

Kalev Närepi väitel on konstruktsioonile kasuliku mudeli tunnistuse andmist varem vaidlustnud kolm Soome firmat, kuid oma pretentsioonid tagasi võtnud. «Las projektbüroode liit vaidlustab tunnistuse,» usub Närep oma õigusesse. «Ei usu, et nad kuhugi jõuavad.» Närepi sõnutsi tundub talle, et Tiit Masso ei lugenud kirjutist korralikult läbi.

Samas on Kalev Närep Eesti projektbüroode liidule (EPBL) teinud koostööettepaneku, mis seisneks selles, et projekteerijad kohustuvad oma klientidele pakkuma ainult Richardi Kaubanduse või tema volitatud edasimüüjatelt pärit seinakonstruktsiooni.

«Muudest allikatest hangitud plaadi kasutamisel maksustatakse kasutamine 40% suuruse kasuliku mudeli maksuga,» seisab lepingus.

EPBL peab eraisiku katset seaduslikul teel monopoli ja maksu kehtestada ebaeetiliseks, kuna rahvusvahelisse ehituskonsultantide liitude liitu FIDIC kuuluva EPBLi põhimõte on mitte olla materiaalselt sõltuv tootjatest ja turustajatest. Vastasel juhul ei saa ta anda oma kliendile erapooletuid nõuandeid.

Kellel õigus, selgitab siiski apellatsioonikomisjon, kuhu EPBL peab pöörduma.

Hetkel kuum