4. juuli 1996
Jaga lugu:

Ukrainast on pilt selgem

Eesti ettevõtjad otsivad võimalusi 56 miljoni elanikuga Ukraina turule minekuks. Kuu aja jooksul on Ukrainas käinud kaks erinevat ärimeeste delegatsiooni.

Messil Consimex eksponeerisid Eesti ettevõtjad end kokku 330 ruutmeetri suurusel näitusepinnal. Eesti kaubandus-tööstuskoja projektijuht Viive Tiik ütleb, et eeltöö oli näituseks korralik.

Koostasime messil osalenud Eesti firmasid tutvustava kataloogi ja telereklaami Eesti väljapanekuga näidati enne ja pärast õhtust uudisteprogrammi, lausub Tiik. Laiali saadeti tuhat personaalset kutset.

Eesti--Vene ettevõtjate koja visiit Ukrainasse korraldati Dnepropetrovski, kuhu on koondunud suur osa selle riigi tööstusest. «Minu arust jäid firmad rahule,» kommenteerib ettevõtjate koja direktor Viktor Nugis.

Ta lisab, et Dnepropetrovski linnapeaga sõlmiti kokkulepe kahepoolse infovahetuse ja üldisema koostöö üle.

Tiit Reiman majandusministeeriumist märgib, et Ukraina on üks väheseid riike, kellega Eesti kaubavahetuse bilanss on positiivne.

Ta lisab, et tihti soovivad Ukraina partnerid kaubelda eestlastega bartertehingute alusel, kuid seni on Eesti ettevõtjad suutnud sellest hoiduda. Veerandi Eesti kaubavahetusest Ukrainaga moodustavad siiski bartertehingud.

«Ukrainlased ootavad, et sinna investeeritaks,» räägib Viktor Nugis. «Maksujõud on neil ikka madal.»

Viive Tiigi sõnul on keskmine palk Ukrainas 70 USA dollarit (854 Eesti krooni) kuus. Ukraina miinimumpalk on 7--8 dollarit (85--98 krooni) ja pension 6 dollarit (73 krooni) kuus.

«Huvitav, kuidas nii rikas riik nagu Ukraina on majanduslikult sellisesse mülkasse sattunud,» arutleb Viktor Nugis. Käisime viimase reisi ajal ka Valgevenes ja mulle tundus, et puhtalt tänavapildi järgi otsustades on Valgevene paremal järjel kui Ukraina, lisab Eesti--Vene ettevõtjate koja direktor.

Ehitusmaterjalide tootmiseks vajalikke seadmeid valmistava ASi Yaico juht Jaseps Paplavskis ütleb otse, et Ukraina on elatustasemelt samas kohas, kus Eesti oli 5--6 aastat tagasi. «Ega ma ei lootnudki, et näitusel Consomex meiega koostöö tegemiseks massiliselt tormi jookstakse,» lisab ta.

Samas ütleb Paplavskis, et Ukrainas tehti ettepanekuid, mille üle tasub juurelda. Neil on probleeme, kuidas vanu ehitusmaterjale tootvaid tehaseid oleks võimalik kasulikult rakendada, tunnistab Paplavskis.

Raivo Mets Tartu õlletehasest teatab, et huvi nende tehase toodangu vastu oli Kiievis suur. «Ukrainlased tunnevad väga hästi õlut,» hindab ta messikülastajate asjatundlikkust.

Tartu õlletehase esindaja sõnul oli aga Ukrainas üllatav kuulda, et inimesed ei tea üldjuhul Ukraina ja Eesti vahelisest vabakaubanduslepingust midagi.

Tõnu Karu kütusefirmast EK lausub, et firma on kütuse hulgimüüjana tegutsenud Ukrainas 2--3 aastat.

«Ukrainast ahvatlevam turg on meie jaoks vist ainult Sankt-Peterburg,» märgib Karu.

Sügisel peab Ukrainas valmima EK rajatava jaemüügivõrgu esimene lüli, kinnitab Karu.

Kuna Eesti ja Ukraina on pärit sarnasest majandussüsteemist, saame neile pakkuda oma kogemusi ja oskusi, kuidas sotsialistlikust tanklast saab kaasaegne, normaalne, ehitustehniliselt parema lahendusega teenindusettevõte, lisab Karu.

Eesti riik toetas oma firmade osalemist messil Consomex 96 rahaliselt 400 000 krooniga. Lisaks jagatakse 600 000 krooni kulude leevendamiseks abi taotlenud firmadele.

Eesti--Vene ettevõtjate koja direktor Viktor Nugis ei ole kade, et riik nende organisatsiooni korraldatud Ukraina-reisi ei toetanud. «Inimestel on võimalik valida, millise üritusega nad ühinevad,» tõdeb ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum